Väliskaubandus- ja infotehnoloogiaministri mullu novembris algatatud eelnõu kohaselt peavad telekomiettevõtted uute seadmete ja tarkvara kasutuselevõtuks riigilt tulevikus luba küsima ning tehnoloogia turvalisust hakkavad kontrollima Riigi Infosüsteemide Amet (RIA), kaitsepolitsei ja välisluureamet.

Huawei teatas Helmele saadetud kirjas, et nemad on küberturbe tagamisele pühendunud, kuid praeguse sõnastusega ei panusta määruseelnõu selle tagamisse, vaid tegu on kahjuliku ülereguleerimisega.

"Lisaks eelnevale oleme käesoleva aasta jooksul Eestis toimunud avaliku arutelu põhjal mures ehk määruseelnõu eesmärk võib olla välise surve tõttu Huawei turult kõrvaldada. Ühe olemasoleva tootja turult väljatõrjumine avaldaks Eestile märkimisväärset negatiivset majanduslikku mõju," teatas Hyawei Technologies OY (Finland) Co. Ltd nimel nende õigusnõustaja Tuomas Latola.

Ettevõte ei pea mõistlikuks, et eelnõu näeb ette kuni 120 tööpäeva kestva kooskõlastusmenetluse, mis eelneb kõigi sidevõrkude riist- ja tarkvara kasutuselevõtule. See ei võimalda aga võrguettevõtjal tagada sidevõrkude vastupidavust ja turvalisust ning mõjutab seega negatiivselt riigi julgeolekut, takistades kiiret reageerimist.

Ka on eelnõus Huawei hinnangul jäetud kõrvale Euroopa Liidu küberturvalisuse ja telekommunikatsiooniga seonduvad õiguslikud arengud. Piisav pole ka kuuekuuline üleminekuperiood, mis määruse jõustumisele eelneb.

Määruseelnõu koostamisel pole tehtud tegelikkust arvestavat mõjuanalüüsi, leiab ettevõte. Näiteks on seal kirjas, et eelnõul ei ole puutumust EL-i õigusega, kuid samal ajal on peaaegu kõigis seletuskirja peatükkides viiteid EL-i õigusele.

"Seletuskirjas nenditakse, et "teatavate kulude", mis sideettevõtjatele tekkida võivad, suurust pole võimalik ennustada. Huawei hinnangu kohaselt oleks otsene mõju Eesti majandusele peaaegu 300 miljonit eurot. Näiteks Huawei juba kasutuses olevate seadmete väljavahetamine läheks maksma umbes 150 miljonit eurot," tõi Latola kirjas välja ja lisas, et pole välistatud, et valitsusel tuleks need kulud hüvitada, sest ettevõtjad peavad need tegema valitsuse tegevuse tagajärjel.

Huawei leiab, et valitsus peaks ülereguleeriva eelnõu asemel jätkama dialoogi sektori osalejatega, et leida faktidel põhinev ja läbipaistev lähenemine.

"Huawei loodab, et valitsus kasutab võimalust ning hindab ja käsitleb põhjalikult Huawei seisukohas toodud probleeme," teatas ettevõte.

Huawei pakutavad seadmed 5G võrkude rajamiseks on väidetavalt maailmas kõige soodsamad, kuid Hiina seaduste kohaselt peab ettevõte tagama Hiina luurele ligipääsu nendes liikuvatele andmetele, mis tekitab paljudes demokraatlikes lääneriikides julgeolekumuresid.

Euroopa Komisjoni president Ursula von der Leyen avaldas detsembri lõpus kahtlust, kas Huaweid tasub Euroopa 5G võrkude loomisesse kaasata.

Peaminister Jüri Ratas leppis oktoobri lõpus Ameerika Ühendriikides käies USA asepresidendi Mike Pence'iga kokku Eesti ja USA ühise lähenemise 5G mobiilsidestandardi võrkude turvalisusele, mis sisuliselt peaks tähendama Hiina Huawei tõrjumist.