Tegemist on esimeste süüdistustega, mis tulenevad Epsteini surma asjaolude selgitamiseks alustatud juurdlusest. Juurdlus on toonud juba kaasa erinevaid uurimisi ning föderaalse vanglaameti juhti ametist kõrvaldamise, vahendas Axios.

Süüdistuses on kirjas, et süüdistatute tegevuse tulemusena tekkis olukord, kus vahemikus 9. augusti kella 22.30-st kuni 10. augusti kella 6.30-ni ei läinud ükski vangivalvur vangikongide kontrollimiseks ette nähtud ringkäigul. Ehk selle asemel, et iga 30 minuti järel käia Epsteini kontrollimas, istusid vangivalvurid Tova Noel ja Michael Thomas oma laua taga, surfasid internetis ning jalutasid puhkealal.

Samuti süüdistatakse vangivalvureid selles, et nad võltsisid oma töögraafikuid, et oma tegemata jätmisi varjata.

Epstein oli finantsist, kelle sõpruskonda on omal ajal kuulunud ka praegune president Donald Trump ja ekspresident Bill Clinton ning väga paljud teised tuntud inimesed. Varem on ta süüdi mõistetud noortele tüdrukutele erootiliste massaažide eest maksmises tema Palm Beachi mõisas.

Epstein vältis 2007. aastal föderaaltasandil kohtuasja leppega, mille tema advokaadid sõlmisid föderaalprokurör Alexander Acostaga, kes sai 2017. aasta aprillis Trumpi valitsuse tööministriks. Salajase leppe järgi tunnistas Epstein end süüdi alaealiste prostitutsiooniks vahendamises ja sai karistuseks 13 kuud maakonna vangimajas. Tegelikkuses kandis Epstein ka seda karistust leevendatud kujul, sest näiteks päevasel ajal oli tal võimalik vanglast väljas tööl käia.

Epstein peeti taas kord kinni juuli alguses ja talle esitati süüdistus kümnete alaealiste tüdrukute seksuaalses väärkohtlemises ning kupeldamises. Epstein ennast kohtus süüdi ei tunnistanud.

24. juulil leiti 66-aastane Epstein oma kongist vigastatuna. Esialgsetel andmetel viitasid märgid sellele, et ta üritas enesetappu. 10. augustil leiti ta oma kongist juba surnuna. Ka sel puhul on peetud kõige tõenäolisemaks põhjuseks seda, et kohtu alla antud mees sooritas enesetapu.