Vahekokkuvõte: kolm olulisemat arengut Epsteini skandaalis
USA meedia on olnud juba pikemat aega hõivatud vanglas surnud ärimeest Jeffrey Epsteini puudutava skandaaliga ning võimalikest olulistest asjaoludest või viidetest teatavad sealsed väljaanded mitu korda tunnis. Käesolevas artiklis on välja toodud käesoleva nädala kolm märkimisväärset arengut.
Epstein oli finantsist, kelle sõpruskonda on omal ajal kuulunud ka praegune president Donald Trump ja ekspresident Bill Clinton ning väga paljud teised tuntud inimesed. Varem on ta süüdi mõistetud noortele tüdrukutele erootiliste massaažide eest maksmises tema Palm Beachi mõisas.
Epstein vältis 2007. aastal föderaaltasandil kohtuasja leppega, mille tema advokaadid sõlmisid föderaalprokurör Alexander Acostaga, kes sai 2017. aasta aprillis Trumpi valitsuse tööministriks. Salajase leppe järgi tunnistas Epstein end süüdi alaealiste prostitutsiooniks vahendamises ja sai karistuseks 13 kuud maakonna vangimajas. Tegelikkuses kandis Epstein ka seda karistust leevendatud kujul, sest näiteks päevasel ajal oli tal võimalik vanglast väljas tööl käia.
Acosta põhjendas oma kunagisi samme väitega, et tema eesmärgiks oli, et Epstein 2008. aastal üldse vangi mõistetaks ehk et Epstein vanglasse satuks ja ta lisataks seksuaalkurjategijate ametlikku registrisse. Juhtumiga seotud avaliku surve tõttu astus Acosta 12. juulil siiski tööministri ametist tagasi.
Epstein peeti taas kord kinni juuli alguses ja talle esitati süüdistus kümnete alaealiste tüdrukute seksuaalses väärkohtlemises ning kupeldamises. Epstein ennast kohtus süüdi ei tunnistanud.
24. juulil leiti 66-aastane Epstein oma kongist vigastatuna. Esialgsetel andmetel viitasid märgid sellele, et ta üritas enesetappu.
Ööl vastu 10. augustit leiti ta aga oma kongist surnuna ning ka selle puhul on peetud kõige tõenäolisemaks põhjuseks enesetappu. Samas on sellega seoses hakanud levima väga palju spekulatsioone. Muuhulgas on ka justiitsminister William Barr tunnistanud, et nimetatud kinnipidamisasutuses esines olulisi puudujääke ning asjaolude selgitamiseks korraldatakse põhjalik juurdlus. Meedias on kirjutatud näiteks sellest, kuidas sealsed vangivalvurid on kaadripuuduse tõttu ületöötanud. Eriti kummaliseks peetakse asjaolu, et kui pärast esimest juhtumit võeti Epstein nn suitsiidiennetuse valve alla, siis 12 päeva enne surma võeti ta selle erivalve alt ära.
Kindel on aga see, et Epsteini surmaga temaga seotud kohtuasjad ja menetlused ei lõpe ning suure tõenäosusega tekib neid veel juurde.
Allikad: lahkamine näitas tõsiseid vigastusi kaela piirkonnas
Ajaleht Washington Post kirjutas kolmapäeval oma allikatele viidates (ja CNN ning Fox News vahendasid), et Epsteini surnukehale tehtud kohtumeditsiiniline lahkamine tuvastas, et mehel olid tõsised vigastused kaela piirkonnas.
Täpsemalt oli tal murdunud keeleluu.
Sellised vigastused võivad tekkida nii enese poomise tulemusena kui ka siis, kui inimest kägistatakse. Samas kommenteerisid Washington Postiga rääkinud eksperdid, et täpselt sellised vigastused olevat pigem omased kägistamisele.
Kokkuvõtlikult leidis suurem osa USA meediast, et selline lahkamistulemus tekitab Epsteini surma kohta küsimusi juurde.
Kuidas oli tekkinud Epsteini varandus ja kui palju seda tegelikult üldse oli?
USA ajakirjandus - näiteks New York Times, New York Magazine ja Vox - on esitamas üha rohkem üht olulist küsimust, millest võib saada keskne teema ka prokuröride jaoks.
Kuigi selle üle on ka varem korduvalt arutletud, on endiselt ebaselge, kust Espteini rikkus üldse pärines ja kas ta ise oli üleüldse nii rikas kui välja paistis.
Avalikke andmeid tema reaalse äritegevuse kohta on tegelikult vähe ning seega on vaatlejad välja pakkunud, et ta tegeles rahapesuga või oli lausa nn tankistiks teiste inimeste rahapesuoperatsioonides või valgust kartvates finantsskeemides.
On ka neid, kes on eriti viimase aja paljastusi arvesse võttes arvanud, et Epsteini jaoks oli üheks oluliseks sissetulekuallikaks väljapressimine rikastelt inimestelt. Kusjuures väljapressimise sihtmärgid olevat tema võrku langenud just nimelt kupeldatud noorte naise tõttu.
Allikad on ka rääkinud, et Epstein lausa kollektsioneeris oma tutvusringkonda mõjuvõimsaid inimesi, ning samuti on sahistatud, et tal oli seoseid nii USA kui ka teiste riikide luureteenistusega.
Skandaalis omab keskset rolli Epsteini sõbranna Ghislaine Maxwell ning sel nädalal nähti teda taas linnapildis
Praegu 57-aastane Briti kodanik ja aadlisoost avaliku elu tegelane Ghislaine Maxwell kuulus aastaid Epsteini lähedaste sõprade hulka.
Paljud Epsteini süüdistajad ja kriitikud on väitnud, et Maxwell mängis finantsisti seksuaalkuritegudes ja kupeldamisskeemides keskset rolli. Mõned on teda nimetanud isegi "Epsteini haaremi maadamiks". Hiljuti jõudsid avalikkuse ette Epsteini ühe süüdistaja Virginia Giuffre 2015. aasta tsiviilhagi andmed ning nendes on Maxwelli nimetatud kupeldamisohvrite värbajaks. Ka Giuffre väitis, et just Maxwell oli see, kes ta 15-aastasena Epsteini "eramassööriks" värbas, vahendas Guardian.
Giuffre töötas värbamise ajal Donald Trumpile kuuluva Mar-a-Lago klubi garderoobitöötajana.
Maxwelli vastu pole senini ühtegi ametlikku kriminaalsüüdistust esitanud ning kriitikute väited on ta korduvalt ja resoluutselt tagasi lükanud. Kui Maxwell omal ajal Giuffret valetamises süüdistas, kaebas viimane ta kohtusse ning teema lõpetati 2017. aastal vahetult enne kohtuprotsessi algust kokkuleppemenetlusega.
Neljapäeval avaldas väljaanne New York Post artikli eksklusiivse fotoga, mis kujutab Maxwelli einestamas Los Angelese linnas In-N-Out Burgeri keti söögikohas.
Tegemist on esimese fotoga Maxwellist pärast Epsteini surnuna leidmist.
Jeffrey Epstein's gal pal Ghislaine Maxwell spotted at In-N-Out Burger in first photos since his death https://t.co/ZeGqWbvFKx pic.twitter.com/cmJC07v5qm
— New York Post (@nypost) August 15, 2019
Toimetaja: Laur Viirand