Meedia: Jeffrey Epstein unistas endast lähtuvast uuest inimrassist
USA finantsist ja miljardär Jeffrey Epstein, kes praegu viibib vahi all süüdistatuna alaealiste tüdrukute seksuaalses ahistamises ja kupeldamises, tundis omal ajal suurt huvi eugeenika ning tehisintellekti arendamise vastu. Muuhulgas unistas ta sellest, et tema DNA baasil võiks panna aluse uuele võimekale inimrassile, kirjutab ajaleht New York Times juurdluse andmetele viidates.
Juba enne seda, kui ta 2008. aastal alaealiste prostitutsiooniks vahendamise eest kokkuleppemenetluse raames süüdi mõisteti ja 13 kuud leebe režiimiga vanglas veetis, hakkas Epstein mõlgutama mõtteid sellest, kuidas luua uut inimest ja muuhulgas rasestada sellel eesmärgil oma New Mexico rantšos noori naisi, vahendavad New York Times ja Guardian.
Sama rantšo on praegu ka uurijate huviorbiidis, sest see olevat olnud üks kohtadest, kus Epstein ahistas kannatanuid, kellest osa olid alaealised.
Kuigi hetkel pole küll mingeid tõendeid, et Epsteini plaanid fantaasiast kaugemale arenesid, on märkimisväärne siiski see, et Epstein rahastas ja korraldas mitmeid konverentse ja õhtusööke, millest võttis osa vägagi nimekaid teadlasi.
Epsteini on lisaks noorte neiude ahistamisele tuntud aastaid ka selle tõttu, et ta liikus vabalt erinevates elitaarsetes seltskondades New Yorgis ja Floridas ning oskas luua endale "kollektsiooni" mõjuvõimsatest tuntud inimestest. Temaga on omal ajal lähedalt kokku puutunud näiteks Donald Trump, Bill Clinton ja Briti prints Andrew.
Kolme New York Timesiga rääkinud allika sõnul hakkasid jutud Epsteini plaanidest enda järeltulijate ja uue inimrassi teemal liikuma juba 2000. aastate alguses.
Allikate sõnul hakkas Epstein rääkima teadlastele ja ärimeestele oma plaanist kasutada oma New Mexico rantšot baasina, kus naised temast rasestuksid ja talle järeltulijaid sünnitaksid. Epsteini eesmärgiks oli, et tema Zorro rantšos Santa Fe lähistel oleks korraga rasestatud umbes 20 naist.
Kuigi Epstein nimetas oma uurimisplaani transhumanismiks, pidasid paljud teised seda pigem mingiks pseudoteadusliku eugeenika edasiarenduseks.
Advokaat Alan Dershowitz, kes oli 2008. aastal Espteini kaitsjaks ning on ka ise lisatud valenadmete esitamise ja laimu tõttu Virginia Giuffre poolt esitatud tsiviilhagi kostjate hulka, tunnistas, et oli omal ajal õõvastuses Epsteini jutust geenimanipulatsiooni teemal, sest talle tõi see meelde pigem 1930. aastate Natsi-Saksamaa. "Kõik spekuleerisid, kas need teadlased on rohkem huvitatud tema ideesest või rahast," nentis ta.
Ajalehe andmetel suhtlesid Epsteiniga sellel teemal mingil viisil näiteks sellised teadlased nagu molekulaarinsener George M. Church, füüsik Murray Gell-Mann, bioloog Stephen Jay Gould, neuroloog Oliver Sacks, füüsik Frank Wilczek ning füüsik Stephen Hawking.
Ühel korral korraldas Epstein õhtusöögi ka Harvardi Ülikoolis evolutsioonidünaamika programmi puhul, mida ta oli 6,5 miljoni dollari eest rahastanud.
Harvardi Ülikooli psühholoog Steven pinker ütles kommentaariks, et pidas Epsteini alati intellektuaalseks petiseks. "Ta vahetas ootamatult jututeemat, nagu ADD moodi tähelepanuhäire puhul, ning lükkas märkusi tagasi teismelise naljadega," selgitas ta.
Virtuaalreaalsuse pioneer Jaron Lanier omakorda meenutas, et Epsteini ideed ei jõudnud kordagi teadusliku tasemeni, mida oleks olnud võimalik kriitiliselt analüüsida.
Paljud teadlaste kogukonnast käituvad nüüd sarnaselt nagu president Trump, ekspresident Clinton ja suurem osa New Yorgi ja Palm Beachi eliidist ehk parema meelega unustataks läbikäimine Epsteiniga üldse ära, nendib ajaleht.
Toimetaja: Laur Viirand