Balti riigid kutsuvad EL-i uut eelarvet suurendama ({{contentCtrl.commentsTotal}})

Läti peaminister Krišjanis Karinš, Eesti valitsusjuht Jüri Ratas ja Leedu president Gitanas Nauseda Euroopa Ülemkogul veebruaris, kus MFF-i läbirääkimised nurjusid.
Läti peaminister Krišjanis Karinš, Eesti valitsusjuht Jüri Ratas ja Leedu president Gitanas Nauseda Euroopa Ülemkogul veebruaris, kus MFF-i läbirääkimised nurjusid. Autor/allikas: SCANPIX / AFP / ARIS OIKONOMOU

Euroopa Liidu uus seitsmeaastane eelarve (MFF) peaks koroonakriisist tingitud majanduskriisist väljatulekuks olema suurem, kui varasemalt kavandatud, leiavad Eesti, Läti ja Leedu.

"Et tegeleda praegu meie ees seisvate väljakutsetega, peaks MFF olema suurem kui see kava, mille üle me veebruaris arutasime," kirjutasid peaminister Jüri Ratas, Läti peaminister Krišjanis Karinš ja Leedu president Gitanas Nauseda oma ühispöördumises Euroopa Komisjoni presidendile Ursula von der Leyenile ja Euroopa Ülemkogu eesistujale Charles Michelile.

Euroopa Liidu riikide juhid ei ole siiani suutnud aastateks 2021-27 koostatavas EL-i eelarves kokku leppida ning pärast viimast ebaõnnestumist veebruaris ning seoses koroonakriisi vallandumisega teatas Euroopa Komisjoni juht, et esitab uue eelarvekava, mille alusel läbirääkimisi jätkata. Veebruari ülemkogus ei suudetud eelarves kokku leppida peamiselt just seetõttu, et niinimetatud netomaksjad riigid, kes panustavad MFF-i rohkem kui sealt nominaalselt tagasi saavad, keeldusid eelarve suurendamisest, samas kui netosaajad, kelle hulka kuuluvad ka Balti riigid, soovisid suuremat eelarvet.

Uus eelarve peab olema paindlik ja võimaldama kiiresti reageerida olukorra muutustele, leidsid Balti riikide juhid. "Veelgi enam - me peame tagama, et sotsiaalsed ja regionaalsed erinevused, mis eksisteerisid enne COVID-19 kriisi, hakkaksid pärast kriisist taastumist edaspidigi vähenema," rõhutasid Ratas, Karinš ja Nauseda reedel saadetud pöördumises.

Balti riikide juhid märkisid oma kirjas, et Euroopa Liidu Ühtekuuluvuspoliitika (ÜKP) ja ühtne põllumajanduspoliitika (ÜPP, inglise keeles CAP) peaksid veelgi enam panustama EL-i kliima- ja digieesmärkide saavutamisse ning ühisturu toimimisse. "Seepärast tuleks ühtekuuluvuspoliitika rahastamist suurendada. Samas kutsume me Euroopa Komisjoni üles tagama võrdne kohtlemine kõigis EL-i poliitikates, sealhulgas ka kõigis ÜPP elementides," kirjutasid Eesti, Läti ja Leedu juhid. Ehkki Balti riikide põllumajandustoetused olid kavandatud kasvama ka järgmises MFF-is, jäänuksid need siiski märksa madalamaks kui on Euroopa Liidu keskmised põllumajandustoetused.

Von der Leyen pidi esialgsete kavade kohaselt esitama muudetud MFF-i projekti juba aprilli lõpus, kuid see on seni edasi lükkunud. Eeldavasti saab uus eelarvekava avalikuks uuel nädalal.

Toimetaja: Mait Ots

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: