Liik: Putinist võib saada midagi ajatollade või Deng Xiaopingi sarnast ({{contentCtrl.commentsTotal}})

Kadri Liik
Kadri Liik Autor/allikas: Kadri Liik

Venemaa president Vladimir Putin on selgelt asunud otsima võimalusi presidendiametist lahkumiseks ning tema uus roll võib olla midagi sellist nagu oli Hiina kunagisel liidril Deng Xiaopingil või on Iraani islamirevolutsiooni järel ajatolladel, ütles välispoliitika analüütik Kadri Liik.

"Ta teeb endast suurel määral sümboolse liidri, aga seda mitte selles mõttes, et tema roll oleks sümboolne. Pigem võiks Putini tulevast rolli võrrelda natukene sellega, mis oli Deng Xiaopingil Hiinas pärast seda, kui ta võimult taandus või nagu venelased ise on kõrvutanud ka Iraani ajatolladega - midagi sarnast. Ja natukene veel kolmandat moodi, Vene moodi," rääkis Euroopa Välissuhete Nõukogu vanemanalüütik Liik neljapäeval ERR-ile.

Liik ütles, et tema hinnangul on Putin algatanud Venemaa poliitilise süsteemi muutmise, võimu diversifikatsiooni ja tasakaalumehhanismide loomise ning samas ta soovib ka presidendivõimu kärpida.

"Sellist superpresidenti nagu Putin on olnud viimase 20 aasta jooksul Venemaal enam uue korra järgi rohkem olema ei saa. Samas võimupädevust lisatakse parlamendile ehk siis riigiduumale, samuti föderatsiooninõukogule ja riiginõukogule, mis on võimuinstitutsioonide nimekirjas uus - ta on küll olemas olnud, aga ta ei ole neid funktsioone täitnud," selgitas Liik. "On võimalus, et Venemaa poliitiline maastik tõepoolest muutub, vähemalt ma usun, et Putin seda praegu plaanib," lisas ekspert.

Putin ise aga võiks hakata riiginõukogu esimeheks, kus ta saaks tegelda ainult endale huvi pakkuvate teemadega jätkas Liik: "Ilmselt ta jääb ka ise mingis rollis tegevaks, mina pakuks, et riiginõukogu esimehena. Ma ei usu hästi, et ta tahab uuesti saada peaministriks - oli selgelt näha, kuidas ta juba eelmine kord (aastatel 2008 - 2012 - toim.) sellest tüdinud oli. Samuti ma ei arva, et ta tahaks Ühtse Venemaa või mõne teise poliitilise partei koosseisus riigiduumasse minna ja spiikriks hakata."

"Ma pigem arvan, et valib endale rolli riiginõukogus ja teeb sellest midagi sellist nagu talle sobib. On näha, et ta on igapäeva-poliitikast tüdinud ja väsinud. Riiginõukogu esimehe rollis ta saab tegelda nende asjadega, millega ta tahab ja jätta asjad, mis teda ei huvita, teistele. Ja ma arvan, et umbes niimoodi see hakkabki olema," tõdes Liik.

Selline asjade käik oleks huvitav, kuna Venemaa poliitilises süsteemis oleks taoline roll uudne, märkis Liik. "Midagi niisugust ei ole olnud. Venemaal on alati olnud ühe liidri keskne võim. Aga ma pean võimalikuks, et praeguses olukorras võib-olla Putinil õnnestub mingi selline nišš enda jaoks luua - mis siis, et varem ei ole olnud. Ma näen praegu seda kohta, ma näen, et Venemaa poliitilised eliidid ilmselt tahaksid, et ta jätkaks, arvestades, et ta on olnud balansseeriv jõud ja ilma temata läheks süsteemil raskeks. Ja ma arvan, et ta ka ise näeb seda kui niisugust tasapisi kulgevat väljapääsuteed presidendiametist," arutles Liik.

Putin tegi kolmapäeval oma aastakõnes ettepaneku põhiseaduse muutmiseks nii, et suurendataks parlamendi volitusi ja edaspidi hakkaks peaministri isiku üle otsustama parlament, mitte president nagu seni. Samuti tuleks suurendada kuberneride rolli ja kõrgete õiguskaitseametnike nimetamisel hakatakse konsulteerima rahvaesindajatega, ütles Putin. Samas peaks Venemaa säilitama senise presidentaalse süsteemi, rõhutas Putin. Pärast kõnet teatas Venemaa peaminister Dmitri Medvedev, et valitsus astub tagasi ning juba samal õhtul nimetas Putin uueks valitsusjuhi kandidaadiks senise maksuameti juhi Mihhail Mišustini. Medvedevile pakkus Putin riikliku julgeolekunõukogu asejuhi kohta ehk asuda uuele spetsiaalselt loodud ametikohale ning vastutada edaspidi riigikaitset ja julgeolekut puudutavate küsimuste eest.

Venemaa muutis rahvahääletusega põhiseadust viimati 1993. aastal. Tollal oli võimul Putini eelkäija Boriss Jeltsin.

Venemaal ja rahvusvahelises meedias on juba pikemat aega spekuleeritud selle üle, millised plaanid on Putinil seoses oma teise järjestikuse ametiaja lõpuga 2024. aastal, mil ta praeguse põhiseaduse kohaselt enam presidendiks kandideerida ei saa.

Variantideks, kuidas Putin saaks seaduslikult riigi üle kontrolli omamist jätkata, on peetud näiteks Venemaa ja Valgevene mingil kujul föderatiivset liitumist, kus loodaks Putinile uus ametikoht, või seda, et muudetakse põhiseadust viisil, mis kärbiks uue presidendi võimu ja annaks tugevama võimu hoopis peaministrile, kelleks saaks Putin.

Toimetaja: Mait Ots

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: