Putin tegi Medvedevile omakorda ettepaneku hakata riikliku julgeolekunõukogu asejuhiks ehk asuda uuele spetsiaalselt loodud ametikohale ning vastutada edaspidi riigikaitset ja julgeolekut puudutavate küsimuste eest, vahendasid uudisteagentuurid TASS, Interfax, Reuters ja RIA Novosti ning Meduza.

Telepildis edastatud teates ütles peaminister, et ettepanekud muudavad riigi võimutasakaalu märgatavalt, mistõttu "on valitsus oma praegusel kujul tagasi astunud".

"Peaksime andma meie riigi presidendile võimaluse rakendada kõiki vajaminevaid meetmeid" muudatuste elluviimiseks, lisas Medvedev.

"Kõik edasised otsused langetab president," rõhutas ta.

Putin tänas oma kauaaegset liitlast Medvedevit tehtud töö eest ning palus valitsusel jätkata kuni uue valitsuse ametisse nimetamiseni. Riigipea lubas peatselt kohtuda kõikide praeguse valitsuse ministritega.

"Tahan väljendada rahulolu saavutatud tulemuste pärast," lisas president ministritega kohtudes. "Kõike ära ei tehtud, kuid kõik ei teostu täielikult iial," lausus ta agentuuri Tass vahendusel.

Putin tegi ettepaneku luua riiklikus julgeolekunõukogus asejuhi koht ning pakkus seda Medvedevile.

"Dmitri on alati tegelenud nende küsimustega ka meie kaitsevõime ja julgeoleku suurendamise seisukohast. Pean võimalikuks ja palusin teda, et ta hakkaks edaspidi tegelema just sedalaadi, selle kategooria küsimustega."

"Pean võimalikuks ja teen seda lähiajal – määran ametisse julgeolekunõukogu aseesimehe," ütles Putin kohtumisel valitsusega.

Putini kolmapäeval riigi poliitilise eliidi ees peetud aastakõne tähelepanuväärseimaks osaks oli ettepanek põhiseaduse muutmiseks.

Presidendi arvates võiks põhiseadust muuta näiteks nii, et suurendataks parlamendi volitusi ja edaspidi hakkaks peaministri isiku üle otsustama parlament, mitte president nagu seni.

Samuti toetas Putin seda, et põhiseadusest kaoks säte, mis lubab presidendile kaht järjestikust ametiaega, kuid ta ei täpsustanud, kuidas seda muutma peaks. Detsembris ütles Putin, et toetab sõna "järjestikust" eemaldamist sellest sättest. 

Venemaal ja rahvusvahelises meedias on juba pikemat aega spekuleeritud selle üle, millised plaanid on Putinil seoses oma teise järjestikuse ametiaja lõpuga 2024. aastal, mil ta praeguse põhiseaduse kohaselt enam presidendiks kandideerida ei saa. Riigiduuma valimised toimuvad juba 2021. aastal.

Variantideks, kuidas Putin saaks seaduslikult riigi üle kontrolli omamist jätkata, on peetud näiteks Venemaa ja Valgevene mingil kujul föderatiivset liitumist, kus loodaks Putinile uus ametikoht, või seda, et muudetakse põhiseadust viisil, mis kärbiks uue presidendi võimu ja annaks tugevama võimu hoopis peaministrile, kelleks saaks Putin.

Kokkuvõtlikult tähendakski põhiseaduse muutmine Putini poolt - hetkel veel küllaltki üldsõnaliselt - kirjeldatud viisil seda, et kärbitakse tema mantlipärija võimu ning antakse võimu juurde parlamendile, peaministrile ning valitsusele.

Peskov: Putin rääkis hääletusest, mitte referendumist

Kremli pressiesindaja Dmitri Peskov rõhutas hiljem, et presidendi poolt tehtud põhiseaduse muutmise ettepanekute teostamiseks pole vaja rahvahääletust, nagu mitmel pool meedias tõlgendati, vaid Putin pidas silmas hääletust parlamendis, sest põhiseaduse põhialuseid tema sõnul ei muudeta.

Peskovi sõnul saab sellist hääletust puudutavad reeglid panna paika presidendi eraldi ukaasiga, vahendas Vedomosti.