Rootsi ja Soome lähevad epideemia vastu vägagi erinevate meetmetega ({{contentCtrl.commentsTotal}})

Rootsi sõdurid Göteborgis välihaiglat kokku panemas.
Rootsi sõdurid Göteborgis välihaiglat kokku panemas. Autor/allikas: SCANPIX/Reuters

Kuigi Rootsis on koroonaviirusesse nakatunute ja surnute arv suuremad kui Soomes, on Rootsi ametnikud läinud epideemiale vastu leebemate meetmetega kui Soome kolleegid.

Soomes on harjutud võrdlema end oma läänenaabriga ning koroonaviiruse puhul erandit ei tehta, kirjutab ajaleht Helsingin Sanomat.

Rootsi on suurema ja rahvusvahelisema riigina olnud epideemiat arvestades kogu aeg Soomest mõnevõrra ees. Rootsis oli esmaspäevaks saanud kinnituse rohkem kui 2000 nakatumisjuhtumit, koroonaviiruse tõttu oli surnud 25 inimest. Soomes oli samal ajal nakatumisi 700 ja üks surmajuhtum.

"Isegi võttes arvesse selle, et kõiki nakatumisi pole tuvastatud, oleme Rootsist selgelt epideemia arengus maas. Näiteks pole haiglad sarnaselt ülekoormatud," märkis Soome terviseameti (THL) kõrge ametnik Mika Salminen.

Soomele on see mõnes mõttes kasulik. "Meie jaoks seisneb kasu selles, et näeme, kuid olukord Rootsis areneb," tunnistas Salminen.

Ennetusmeetmete puhul on aga olukord täiesti vastupidine. Hoolimata kaugemale arenenud epideemiast pole Rootsi valitsus ja ametnikud hakanud piiranguid nii jõuliselt kehtestama, kui seda on tehtud Soomes.

"Ennetusmeetmete puhul on Rootsi selgelt meie järel tulnud," lausus Salminen.

Näiteks on Rootsis lasetaiad ja koolid endiselt tavapärasel moel avatud. Ainult gümnaasiumiklassides on võetud kasutusele distantsõpe. Rootsi põhjaosas jätkavad suusakuurordid ning Rootsi pole ka Soomega võrreldaval viisil riigipiire sulgenud.

Avalike kogunemiste ülempiir on Rootsis endiselt 500 inimest ning linnades kavatsetakse restoranide sulgemise asemel hoopis terassidel teenindamist varem alustada, vahendas Yle.

Rootsi tervishoiuameti (Folkhälsomyndigheten) juht Johan Carlson põhjendas erinevat strateegiat reedel toimunud pressikonverentsil.

"Meid on kritiseeritud liiga leebete meetmete pärast. Meie meelest oleme teinud sobivadi samme inimeste tervist arvestades," rääkis ta.

Carlsoni sõnul oleks koolide ja lasteaedade sulgemine küll seaduste alusel võimalik, kuid Rootsi ekspertide arvates see epideemiat eriti ei tõrjuks. "Koolide sulgemise mõju oleks praegu marginaalne. See ei ole praegu aktuaalne," lausus ta.

See hoiak lähtub ideest, et kui ühiskonna normaalset toimimist häiritakse jõuliste sunnimeetmetega, võivad need tekitada rohke kahju kui kasu. Nii juhtuvat näiteks siis, kui sotsiaal- ja meditsiinivaldkonna töötajad ei pääse koolide sulgemise tõttu tööle. Sarnaseid tulemusi olevat veel teisigi, leiavad Rootsi eksperdid.

"Tuleb aru saada, et on ka palju teisi haigeid, kes vajavad abi. Rootsis sureb aastas umbes 90 000 inimest. Kui ravi ja hoolekande tasemel lastakse langeda, kasvaks see arv märkimisväärselt," sõnas Carlson.

Salmineni sõnul on Soome olukord ja prognoos põhimõtteliselt Rootsiga sarnane, kuid neist on tehtud erinevad järeldused.

Soomes suleti koolid ja piirati avalikke kogunemisi kümne inimeseni juba eelmisel nädalal. Esmaspäeval teatas peaminister Sanna Marin, et valitsus plaanid kehtestada uusi liikumispiiranguid ning sulgeda restorane.

Salmineni hinnangul on Soome mõnes mõttes võtnud ennetusmeetmeid kasutusele kiiremini kui teised Põhjamaad.

See, kumb strateegia on edukam, selgub paraku alles tulevikus.

Erinevustest hoolimata on Soomel ja Rootsil ka palju ühist ning seetõttu peaks kaks riiki Salmineni arvates ka koostööd tegema.

Näiteks on nii Soomes ja Rootsis maapiirkondi, kuhu erinevalt linnadest pole koroonaviirus veel teadaolevalt jõudnud. Seetõttu kutsutakse ka sealseid inimesi üles püsima praegu oma kodupiirkondades.

Rootsi tervishoiuameti epidemioloog Anders Tegnelli sõnul on see hea, et epideemia ei liigu kõikjal sama kiirusega edasi, sest see annab võimaluse riigi tervishoiuressursse ühest kohast teise liigutada.

Rootsit ja Soomet ühendab ka palju vastukaja saanud otsus: mõlema riigi ametnikud on otsesõnu kritiseerinud Maailma Terviseorganisatsiooni (WHO) üleskutset vii läbi laiaulatuslikku testimist.

Rootsis on testitud koroonaviirusesse nakatumisi rahvaarvu arvesse võttes rohkem kui Soomes, kuid peamiselt siiski sama loogika alusel. Mida kaugemale epideemia levib, seda täpsemini hakatakse testimist kasutama eelkõige siis, kui sellest on otsest ravi puudutavat kasu - ehk testitakse raskelt haigeid ja meditsiinipersonali.

"Rootsis on Anders Tegnell avalikult öelnud, et nad ei usu WHO strateegiasse," ütles Salminen, kes on sarnasel seisukohal.

"WHO-s on üllatavalt kaua peetud kinni sellest sõnumist, et seda kõike saab peatada. Kõige selle informatsiooni põhjal, mis epidemioloogidel on varasemast, on laialdane testimine vaid ajutine lahendus. Sellega on seotud suured riskid," jätkas ta.

Riskidena tõi Salminen välja näiteks selle, et tervishoiutöötajatest seotakse suur osa testimistega ning samaaegselt suureneb ka nende nakatumisoht. "Kas poleks targem, kui see raha kulutataks hoopis muu ravi peale?"

Toimetaja: Laur Viirand

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: