Eesti eurosaadikud toetavad vaktsiinipassi

Foto: Anu Sieberk

Eestist Euroopa Parlamenti valitud poliitikud toetavad Euroopa Liidu ühise koroonatõendi käivitamist, kuid kahtlevad selle kiires töölehakkamises, selgus Arp Mülleri juhitud Vikerraadio saatest "Reporteritund".

"Ehkki Euroopa rohelise digitõendi algatuses võib näha ohtu inimeste privaatsusele, annab see siiski võimaluse koroonakriisis seiskunud majanduse taaskäivitamiseks, mistõttu ma arvan, et seda peaks toetama," ütles Euroopa Rahvapartei fraktsiooni kuuluv Riho Terras (Isamaa).

Sama leidis ka sotsiaaldemokraat Marina Kaljurand, kes kirjeldas ka seda, et kui algselt pidi tõend kinnitama ainult selle omaniku vaktsineeritust, siis nüüd kannab see ka infot COVID-19 läbipõdemise ja negatiivse testitulemuse kohta, mistõttu ei ole see enam diskriminieeriv. "Aga seni ei ole EL-i tasemel ühtegi digitaalset dokumenti, mida terves Euroopa Liidus tunnustatakse," lisas Kaljurand.

Temaga nõustus ka Jaak Madisonon (EKRE) fraktsioonist Identiteet ja Demokraatia, kes tõstatas omalt poolt küsimuse, kuidas hakatakse kontrollima neid inimesi, kes sisenevad teise riiki mitte lennukiga, vaid mööda maanteed. "Schengeni alas uuesti sisepiiridel kontrolli taastamine on mõeldamatu," rõhutas Madison.

Uueneva Euroopa fraktsiooni liige Andrus Ansip (Reformierakond) lisas omalt poolt, et ehkki digitõendi algatus ei ole eriti ambitsioonikas, on selle eesmärk tervitatav. Digitõendite vastastikuseks tunnustamiseks vajalik platvormi loomine on siiski kaheldav, kuna Euroopa Liidus on liikmesriike, millele ei ole ei Eesti X-teega sarnast andmevahetusplatvormi ning isegi digitaalset identiteeti. "See on hea algatus, aga kahtlen, kas ka teostatav," märkis Ansip.

Küsimusele, kas koroonapassi võiks hakata oma tegevuses kasutama ka eraettevõtted, rõhutasid kõik saates osalenud, et digitõend pakub ainult infot ning seda, milliseid otsuseid digitõendi alusel riigid või ettevõtted teevad, peab igaüks ise otsustama.

Tehisintellekt peab jääma inimkeskseks

Rääkides EL-i tehisintellekti algatusest rõhutas Terras Euroopa mahajäämust Ameerika Ühendriikidest ja Hiinast ning lisas, et tema hinnangul püütakse Euroopas seda valdkonda liialt reguleerida.

Europarlamendi kodanikuvabaduste komitee liige Kaljurand märkis, et pole kõigega, mis Terras ütles, nõus ning tõi esile, et tehisintellekti kasutamine peab olema inimkeskne ning kõik olulisemad otsused peaks tegema inimesed. Lisaks oleme näinud, et kui EL on kehtestanud ka muudes digivaldkondades reeglid, mida algul peeti võimatuks täita, siis nüüd neist saanud standardid kogu maailmale. Sama võiks minna ka tehisintellektiga, leidis Kaljurand.

Madison tõi välja võimaluse, et tehisintellekti kasutuselevõtmisega väheneb Euroopas vajadus immigratsiooni järele, kuna innovatsiooniga kaovad mitmed madalat kvalifikatsiooni nõudvad töökohad.

Euroopa tulevikukonverentsist suuri muutusi ei oodata

Tõukudes esmaspäeval avatud Euroopa tulevikukonverentsi veebikeskkonnast leidsid saatekülalised, et kuna tulevikuaruteludes ei seata sihiks Euroopa Liidu aluslepingute muutmist, on tegemist väheambitsioonika algatusega, mille suhtes kõrgeid ootusi ei tasu seada.

Madison rõhutas, et kui aluslepingud avataks muutmisele ja neid muudetaks, oleks Eestis vaja korraldada uus referendum. Ka Terras rõhutas, et tema hinnangul peaks EL jääma eelkõige majandusteemadega tegelevaks ühenduseks ning aluslepingute muutmist ei pea ta mõistlikuks.

Samas Ansip ja Kaljurand leidsid, et kui kodanikud toetaksid aluslepingute muutmist, siis ei tasuks seda karta ning rahva toetuse korral võiks neid ka muuta.

Toimetaja: Mait Ots

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: