Parlament arutas kolmapäeval Euroopa Komisjoni äsjast ettepanekut luua niinimetatud roheline digitõend ja toetas neljapäevasel hääletusel ülekaalukalt kiirmenetlust selle käivitamiseks. Ettepaneku poolt hääletas 468 saadikut, 203 oli vastu ja 16 jäi erapooletuks.

Roheline digitõend hakkaks sisaldama infot selle kohta, kas reisija on vaktsineeritud COVID-19 vastu või on tal kehtiv koroonatesti negatiivne tulemus, samuti teavet COVID-19 nakkusest paranemise kohta. Tõend peaks hõlbustama turvalist vaba liikumist Euroopa Liidus koroonapandeemia ajal. Eraldi digitõendid on kavandatud EL-i kodanikele ja kolmandate riikide kodanikele, kes soovivad Euroopa Liidus reisida.

Kolmapäeval peetud arutelu ajal rõhutasid mitmed sõnavõtjad, et digitõendi puhul tuleb rangelt järgida kõiki kehtivaid andmekaitsereegleid ning vaktsineerimata inimesi ei tohi diskrimineerida, teatas paramendi pressiteenistus.

"Vajame rohelist digitõendit, et taastada usaldus Schengeni ala ja vaba liikumise osas, samal ajal kui jätkub võitlus COVID-19 pandeemiaga. Digitõend ei tohi aga olla vaba liikumise eeltingimus, kuna see on Euroopa Liidu kodanike põhiõigus. Kodanike andmed peavad olema kaitstud ja digitõendile tuleks lisada ainult vajalik teave," sõnas parlamendi kodanikuvabaduste komisjoni esimees, Hispaania sotsiaaldemokraat Juan Fernando Lopez Aguilar pressiteate vahendusel.

Euroopa Komisjon, millel on Euroopa Liidus seadusandliku algatuse õigus, esitas ettepaneku 17. märtsil ning selle jõustumiseks peavad oma heakskiidu andma nii Euroopa Parlament kui ka liikmesriikide valitsusi esindav nõukogu. Eeldatavasti jõutakse kiirmenetluse käigus digitõend käivitada juuniks.

Parlament võib kavale pärast läbirääkimisi nõukoguga oma heakskiidu anda kas aprilli lõpus peetaval plenaaristungil või siis mai üldkogul.

Euroopa Parlamendi pressiteenistuse teatel võtab parlament järgmisel täiskogu istungjärgul (26.–29. aprillil) vastu läbirääkimisvolitused, sealhulgas võimalikud muudatused Euroopa Komisjoni ettepanekule. Selleks, et menetlust veelgi kiirendada, on parlamendi kodanikuvabaduste, justiits- ja siseasjade komisjon vajadusel valmis juba enne järgmist täiskogu nõukoguga läbirääkimisi alustama. Kui parlament ja nõukogu jõuavad määruste läbirääkimistel kokkuleppele, lähevad need parlamendi täiskogul hääletusele. Lisaks peab määrused enne jõustumist heaks kiitma ka nõukogu.