Hololei loodab koroonapassi käivitumist suvepuhkuste ajaks

Euroopa Liidu kõrgeim transpordiametnik Henrik Hololei loodab, et märtsi keskel käivitatud algatus digitõendi loomiseks, mis sisaldab infot inimese vaktsineerituse või koroonatesti kohta, saab suvepuhkuste ajaks kasutusvalmis.
"Euroopa Parlament ja Euroopa Liidu Nõukogu peavad hetkel neid arutelusid kiirendatud korras. Ma olen veendunud, et enne Põhjamaade suve algust, mis on juunis, enne seda on see tõend ka reaalselt olemas, seaduslikul alusel," rääkis Euroopa Komisjoni liikuvuse ja transpordi peadirektoraadi peadirektor Hololei esmaspäeval ERR-ile.
Euroopa Komisjon, millel on Euroopa Liidus seadusandliku algatuse õigus, esitas roheline digitõendi ettepaneku 17. märtsil ning selle jõustumiseks peavad oma heakskiidu andma nii Euroopa Parlament kui ka liikmesriikide valitsusi esindav nõukogu. Neljapäeval otsustas Euroopa Parlament, et käivitab digitõendi määruste vastuvõtmiseks kiirmenetluse.
"See peab hõlbustama Euroopa Liidus turvalist ja vaba liikumist COVID-pandeemia ajal. Digitõend kinnitab, et selle omanik on COVID-i vastu vaktsineeritud, tema testitulemus on negatiivne või et ta on COVID-ist tervenenud," selgitas Hololei. Tõend saab kättesaadavaks nii elektrooniliselt, kui luuakse sellekohane mobiiltelefoni rakendus, aga sama moodi peab see kättesaadav olema ka paberil.
"Eesmärk on, et suveks reisimine mingilgi määral taastuks. Mitmed Euroopa riigid - Kreeka, Küpros, Horvaatia -, mille majandused sõltuvad väga palju turismist, on olnud siin kõige aktiivsemad. Nende jaoks on üle-euroopaliste tõendite olemasolu on väga tähtis," tõdes Hololei. Aga samuti ootavad ka lennuettevõtted väga, et reisimine avaneks, lisas ta.
Ehkki veel mõni aeg tagasi loodeti, et algavate lihavõttepühade ajaks saab reisimist juba rohkem lubada, siis nüüd on mitmes riigis taas näha nakatumise tõusu ning seetõttu on hoopiski uusi piiranguid kehtestatud, rääkis Hololei. "Nii, et kindlasti lihavõttepühade ajal aktiivset reisimist ei ole ette näha. Aga kõik praegu loodavad, et juuni ja ma isiklikult loodan, et pigem Lõuna-Euroopa suveks [Lääne- ja Lõuna-Euroopas on peamine suvepuhkuste kuu august - toim.] on olukord natuke rohkem normaliseerunud," ütles ta.
Kuidas täpselt tõendil olevat infot hakatakse kasutama, sõltub paljuski reisimist korraldavatest ettevõtetest, rääkis Hololei. "Sest nagu me praegugi Euroopas reisime, siis tuleb registreerimisel tõestada negatiivse PCR-testi tulemuse olemasolu ja põhjust, miks kuhugi sõidad. Tulevikus võib eeldada sama - et lennukile saada, pead lihtsalt tõestama seda, et sul on kas koroona läbi põetud, PCR-test tehtud või oled vaktsineeritud."
Samas rõhutas Hololei korduvalt, et vaktsineerimine ei saa mitte mingil juhul olla eeltingimuseks kodanike vabale liikumisele Euroopa Liidus. "Sellist diskrimineerimist ei ole Euroopas kuidagi mõeldav rakendada," kinnitas ta.
"Euroopa Komisjon eeldab, et kui meil on olemas usaldusväärne ja üle-euroopaliselt toimiv digitõend, siis see võimaldaks koordineeritud ja mittediskrimineerivat lähenemist ja seda, et ühtset dokumenti, mida aktsepteeritaks EL-i sees, saaks soovi korral laiendada ka Euroopa Majandusruumi riikidele ehk veel neljale riigile [Norra, Island, Liechtenstein, Šveits - toim.]," selgitas Hololei.
Ta lisas, et oluline on ka selliste dokumentide vastastikune tunnustamine rahvusvaheliselt. "Kui räägime lennundusest, siis need arutelud käivad ka Rahvusvahelises Tsiviillennunduse Organisatsioonis (ICAO). Mul on viimastel päevadel olnud kõnesid ka Ameerika Ühendriikide lennuettevõtete juhtidega ja põhiline teema on just nimelt see, kuidas turvaliselt avada maailma kõige olulisem lennundusturg ehk Atlandi-ülene lendamine. Loomulikult eeldab see, et mõlemal poolel on vastavad tõendid, mida ka aktsepteeritakse. Ma arvan, et roheline digitõend on siin väga heaks aluseks sellele ja see on positiivne, kui seda ka Euroopas täielikult tunnustatakse," rääkis Hololei.
Hololei kinnitas ka, et käivitunud on digitõendi tehnilise lahenduse väljatöötamine, ehkki selle lõpliku valmimise eelduseks on õigusliku aluse olemasolu. Ta lisas, et tehnilise platvormi loomisel osalevad tema teada ka Eesti ettevõtted. "Me oleme Eesti poolt justnimelt eeskäija, kes on töötavaid lahendusi välja pakkunud. Mul on ka endal olnud kontakte Eesti ettevõtetega ja ma saan aru, et nende koostöö ka Rahvusvahelise Tervishoiuorganisatsiooni (WHO) ja muude organisatsioonidega, ka Euroopa Komisjonis, on täiesti käimas. Ja ma olen kindel, et nad suudavad oma efektiivse panuse anda," rääkis ta.
Kindlasti peab digitõend olema kooskõlas Euroopa Liidu isikuandmete kaitse üldmäärusega (GDPR), rõhutas Hololei.
Toimetaja: Mait Ots