Leedu peaminister Ingrida Šimonyte ütles, et kavatseb pöörduda abi saamiseks Euroopa Liidu liikmesriikide poole, kui rändevoo juhtimine keeruliseks muutub.

"Seda arutatakse, kuid esialgu ei saa ma öelda, mil riik sellise palvega esineb. Kuid kui olukorra juhtimine muutub keeruliseks, siis loomulikult palume abi," ütles Šimonyte esmaspäeval.

Šimonyte arutas rändekriisi esmaspäeval Leedut külastanud Euroopa Komisjoni sisevoliniku Ylva Johanssoniga.

"Mis puudutab migrantide Leedust ümberasustamist, siis meil puudub sellise abi jaoks süsteem, kuid näeme, et EL-i riigid tegutsevad Leedule abi andmisel ja solidaarsuse näitamisel kiiresti ja ambitsioonikalt. See puudutab ka varustust, personali ning meil on alati võimalik paluda rändlaste täiendavat ümberjaotamist ja Euroopa Komisjon saab seda teha, kui Leedu palub," ütles Johansson.

"Panen ette viia sisse kohustuslik solidaarsusmehhanism, et saaksime tagada teiste maade abi riigile, mis on surve alla sattunud ja see abi ei ole juba vabatahtlik," lisas Johansson.

Tänavu on Leedus Valgevene piiri lähedal kinni peetud ligi 4000 ebaseaduslikku migranti, mida on 40 korda rohkem kui läinud aastal tervikuna.

Tänavu Valgevene piiril tabatud rändlastest pärineb 2555 Iraagist, 191 Kongost, 129 Kamerunist, 124 Süüriast, 91 Iraanist ja 90 Venemaalt.

Piirivalve teatel tahab enamik migrante Leedu kaudu Lääne-Euroopasse jõuda.

Liimets: olukord Leedu piiril on lubamatu

Välisminister Eva-Maria Liimets arutas esmaspäeval Leedu välisministri Gabrielius Landsbergisega rändesurvet Leedule ning rääkis võimalikest sanktsioonidest inimkaubanduse korraldajatele. Lisaks arutas välisminister olukorda ja edasisi tegevusi Euroopa Komisjoni siseasjade voliniku Ylva Johanssoniga.

"Praegu on kõige olulisem peatada seadusliku aluseta Leetu saabuvate migrantide voog ja tagasisaatmise tõhustamiseks teha kõikidel tasanditel koostööd. Ebaseadusliku rände lähteriikidele tuleb anda mõista, et nende kodanikke kasutatakse poliitiliselt ära. Kujunenud olukorrale piiri panemine on kahtlemata kõigi osapoolte huvides," rääkis Liimets.

"Rändesurve ja inimkaubanduse kasutamine poliitilise mõjutusvahendina ning tavaliste inimeste küüniline ja sageli inimõiguseid rikkuv ärakasutamine peab lõppema," lisas ta.

Välisminister ütles, et surve, mida Valgevene osutab Euroopa Liidu välispiirile, on lubamatu. "Oleme Leeduga solidaarsed ja meie seisukoht on, et Euroopa peab ühiselt rohkem tegema, et aidata kaasa Euroopa Liidu välispiiri kindlustamisele. Samuti tuleb Euroopa Liidul inimkaubanduse eest vastutavate isikute suhtes kasutada kõiki meetmeid, mis aitaksid kaasa olukorra lahendamisele, sealjuures arutada sanktsioonide võimalust," sõnas Liimets.

Eesti välisministril on plaanis lähiajal arutada olukorda Leedu piiril ka Soome, Türgi ja Iraagi välisministritega.

Piirivalvekoolis hakati kokku panema maju migrantidele

Leedus Medininkai piirivalvekoolis hakati esmaspäeval kokku panema moodulmaju üle Valgevene piiri tulnud migrantidele. 

"Täna algavad monteerimistööd. Vastavalt sõlmitud lepingule võib moodullinnak alustada tegevust juba tuleval nädalal,"  ütles piirivalveameti ülem Rustamas Liubajevas.

Tema sõnul tuuakse migrandid moodulmajadesse piirivalvekordonitest, esmajoones on need lastega emad ja teised haavatavad inimesed.

Liubajevase sõnul kavatsetakse algul moodulmajadesse asustada umbes 800 migranti, kuid nende hulga saab kahekordistada 1600-ni.   

Piirivalvejuhi sõnul tuleb migrante praegu asustada selleks kohandamata ruumidesse, näiteks garaažidesse.

Ta rääkis, et praegu on Leedus Euroopa Liidu piirivalveagentuuri Frontex koordineeritavate tagasisaatmisoperatsioonide töötajad, kellega arutatakse migrantide kodumaale tagasi saatmise võimalusi.

"Selle visiidi käigus arutame konkreetselt ühisoperatsioonide korraldamist, samuti isikutuvastamise ja reisidokumentide väljastamise protsessi," märkis ta. 

"Frontexil on selles suur kogemus, lisaks saab Frontex aidata meid ühenduse loomises mõningate EL-i riikidega, kes on taolisi operatsioone korraldanud ja kel on sidemeid lähteriikide vastutavate asutustega. Arvame, et see koostöö aitab meil selliseid protsesse kindlasti kiirendada," ütles piirivalvejuht.

Leedu on kehtestanud rändesurve tõttu riigis eriolukorra. Ametnike hinnangul on rändevool Valgevene režiimi organiseeritud.