Sel talvel tuleb meil leppida suurte elektriarvetega. Neid saab märkimisväärselt vähendada veel vaid väga soe talv või Venemaa president Vladimir Putin. Selles, et Euroopa niisugusesse olukorda jõudis, on mitmed poliitikud süüdistanud rohepööret või Euroopa Liidu heitmeturgu.

Teisipäeval Tallinnas käinud Euroopa Komisjoni president Ursula von der Leyen rõhutas, et probleem on siiski muus.

"On väga oluline, et avalikkus seda teaks. Meil on kõrged energiahinnad, sest gaasi hind tõuseb drastiliselt," lausus von der Leyen.

Komisjoni hinnangul vastutab heitmeturg vaid viiendiku hinnatõusu eest. Seda ja von der Leyeni sõnade paikapidavust kinnitasid ka kõik Brüsseli energeetikaanalüütikud.

"Peamine hinnatõusu vedur on suur nõudlus maagaasi järele majanduse taastumise kontekstis, eriti Aasia riikide seas," lausus Euroopa tarbijate organisatsiooni energia osakonna juht Dimitri Vergne.

"Rida faktoreid, kaasa arvatud ilm, tekitasid selle täiusliku tormi. Samal ajal taastub meie tööstustoodang ilma erisusteta nii Aasias kui ka Euroopas. Kõik nõuavad gaasi," ütles mõttekoja Bruegel analüütik Simone Tagliapietra.

Seega ei saa väita, et hinnatõusul poleks üldse sidet roheenergia ebaühtlase tootlikkusega.

"Me tuleme ajaperioodist, mil oli erakordselt vähe tuuleenergia toodangut võrrelduna olemasolevate võimekustega. Eriti Šotimaal, Põhjameres, Saksamaal ja nii edasi," märkis mõttekoja European Policy Centre analüütik Marco Giuli.

Euroopas on pandud kinni söe- ja tuumajaamasid, samas napib roheenergia salvestusvõimekust perioodideks, mil tuul ei puhu ja päike ei paista. Nii on Euroopa sõltuvus gaasist kasvanud. Ja gaasi peetaksegi praeguse kriisi peasüüdlaseks. Õigemini turgude kartust, et Euroopa praegustest gaasivarudest ei piisa talve üle elamiseks.

Kui tavaliselt on sel perioodil Euroopa gaasivarud pea pilgeni täis, siis täna on neid vaid ligi kolmveerandi jagu.

Gaasi kõrge hinna tõttu on maksimaalselt kasutusele võetud kõik energiatootmisvõimekused.

Euroopa energiaturu tehnilise omapära tõttu tähendab see isegi pidu tuuma- või taastuvenergia tootjatele. Kuna nende tootmiskulud on madalad ning hind kujuneb kõrgeima hinnaga broneeritud energialiigi järgi, siis tulevad selle talve kasumid prisked. Seda kuniks gaasi hind on kõrge ning seda tarbitakse.

Ent kuidas saaks gaasi hinda alla tuua?

Möödunud nädalal suutis seda pea ainuisikuliselt teha Venemaa president Vladimir Putin.

"Tegelikult oleks olnud võimalik suurendada gaasitarnet läbi Ukraina gaasitranspordisüsteemi, aga see oleks tulnud Gazpromi arvelt. Seega, mõtleme läbi tootmise tõstmise turul, aga seda tuleb teha ettevaatlikult," lausus Putin.

Nende sõnade peale langes maagaasi hind Suurbritannia turul pea kolmandiku võrra. See iseloomustab hästi, kuidas Euroopa on Venemaast energiasõltuvuses.

"Venemaa mängib paeguses situatsioonis oportunistlikult. Nad lõikavad kasu turutõrkest, et oma huve edendada. Üks neist on loomulikult Nord Stream 2 gaasijuhtme kiire valmimine. Aga sellest veelgi enam toimub sümboolsel tasemel. Venemaa demonstreerib, kui oluline ta on Euroopa gaasiturule," lausus Giuli.

Seejuures saaks Gazprom pakkumist septembris valminud Nord Stream 2 abil suurendada. Venemaa administratsioon on selgelt vihjanud, et uue torujuhtmega saaks gaasihinna veelgi odavamaks.

Pesu pese öösel?

Kuid Euroopa Liit otsib esialgu teisi võimalusi. Kõige selle keskel peab olukorrale lahendust otsima Euroopa Komisjoni energeetikavolinik Kadri Simson, kes enne kevadet madalaid energiahindu ei luba. Samas tutvustab ta uuel nädalal ettepanekuid hindade alandamiseks.

"Sihitud toetuse pakkumine tarbijatele, otsemaksed neile, kes on energiavaesuse ohus, energiamaksude alandamine ning üldise maksustamise muutmine on kõik meetmed, mida saab ette võtta kiirelt Euroopa liidu reeglite järgi," ütles Simson.

Milline mõju neil sammudel oleks, sõltub analüütikute hinnangul juba riikide maksupoliitika iseärasustest. Ent nende sõnul sõltub hind palju ka inimeste teadlikkusest.

"Me peame soodustama käitumuslikke muutusi. Ühiskonda tuleb üles mõistlikkusele kutsuda – võib-olla saame oma gaasi tarbimist vähendada, hoides kodust küttesüsteemi kraad või pool madalamal, mis ei vähenda meie mugavust, aga kokkuvõttes vähendab gaasinõudlust," lausus Tagliapietra.

"Näiteks, kui sa tahad pesu pesta, siis selle asemel, et teha seda õhtul kella kaheksa ja kümne vahel, mil kõik tarbivad elektrit, teed sa seda keset ööd, mil hinnad on all," pakkus Euroopa tarbijate organisatsiooni energia osakonna juht Dimitri Vergne.

Seega teeb õigesti ekspeaminister Jüri Ratas, kes Maalehe ajakirjanikule Eva-Lotta Kivile antud intervjuus ütles, et planeerib võimalusel pesu pesemise öisesse aega. Sellega ei alanda ta ainult enda, vaid meie kõigi elektriarveid.