Enne koroona tõttu seatud eksamite erireegleid pidi eesti keele, matemaatika ja valikaine lõpueksamil saama õpilane põhikooli lõpetamiseks vähemalt 50 protsenti punktidest. Nüüd plaanib haridusministeerium lävendi kaotada.

"See on õpilaste jaoks palju lihtsam, et eriti distantsõppe ajal, siis on hea et kõik saaksid oma põhikooli ära lõpetatud," ütles Forseliuse Kooli üheksandik Lara Liivak.

"See on hästi selline iga õpilase enda asi, ma ikkagi tahaks loota, et enamus õpilasi teeb neid eksameid mitte selleks et neid peab tegema, vaid et näha, kuidas sa ise pingeolukorras asjadega toime tuled," ütles samuti Forseliuse Koolis 9. klassis õppiv Ellu-Marii Vahter.

Lävendi kaotamise vastuseisjad arvavad, et kui kaob kohustus saada lõpueksamil kolm kätte, kaob nõrgematel üleüldse motivatsioon õppida.

Emakeeleõpetajate Seltsi hinnangul jäetakse nii maha need, kes veel oma tuleviku peale ei mõtle.

"On piisavalt ka neid, kes ei ole absoluutselt sellest huvitatud. Kes tahavadki lihtsalt kooli lõpetada ja näevad ennast inglisekeelse blogijana. Neil ei ole tähtis, missuguse punktisummaga nad lõpetavad," rääkis Miina Härma Gümnaasiumi eesti keele õpetaja Ivika Hein.

"Minu arvates ta hakkab süvendama seda hariduslikku lõhet veelgi, et need kes on motiveeritud, need töötavad ja lähevadki kaugele eest ära ja need kes oma tuleviku peale ei ole mõelnud, nad lihtsalt jäävad maha," sõnas Hein.

Heina sõnul on ta palju näinud, kuidas klausel, et kooli lõpetamiseks on vaja kolm kätte saada, paneb ka kõige laisemad õpilased lõpus ennast kokku võtma.

Haridusministeerium ei karda, et lävendiga kaob õpilaste motivatsioon.

"Mina usun meie õpilastesse ja minul ei ole sellist mõtetki, et meie õpilased nii kohusetundetult suhtuvad. Me oleme üheksa aastat neid koolis arendanud ja meie õpilased kindlasti ei ole sellised, et see eksam ei ole oluline või lihtsalt kohale minna," rääkis HTMi üldhariduspoliitika osakonna juhataja Ülle Matsin.

Möödunud distantsõppe aastal katsetati ilma lävendita põhikoolieksameid. Matemaatikaeksamil sai üle 50 protsendi punktidest 59,4 protsenti õpilastest ning eesti keele eksamil 88,8 protsenti. Kaks aastat varem, enne pandeemiat, olid näitajad vastavalt 88,5 ja 98,1 protsenti.

Vana reeglistikku järgi oleks eesti keele eksamist  läbi kukkunud 11 protsenti õpilasi, matemaatikaeksamist aga lausa üle 40 protsendi õpilastest.

Enne pandeemiat, kohustusliku lävendi ajal, said kolme kätte rohkemad. Siit tuleb välja ka peamine põhjus miks matemaatikaõpetajad lävendi kaotamist toetavad – nemad peavad tegema rohkem järeleksameid. Kui neid üldse eksamiks saab nimetada.

"Järeleksami õppimise aeg õpilasele on kolm päeva kuni nädal. Nüüd see järeleksam mida õpilasele koostatakse ja mida õpilane peab sooritama, ei vasta kindlasti esialgsele eksamile," rääkis Tartu Tamme Kooli matemaatikaõpetaja Anneli Nellis.

"Loota nüüd seda, et selle kahe-kolme nädalaga õpitakse materjal selgeks ja saavutatakse kvalitatiivselt uus tase, seda ei tasu loota," ütles Forseliuse Kooli direktor Jüri Sasi.

Eesti keele järeleksamit teevad aga vaid üksikud.

"Miks peab siis need matemaatikaeksamid tegema nii rasked? Võiks ju teha siis jõukohasemad eksamid. Põhikooli lõpueksam ei tohiks olla olümpiaadiülesannetega, mis on tohutult krüptiline tekst ja õpetajad ise ka ei saa aru mida seal on küsitud," rääkis Hein.

"Siin ei olegi midagi teha, matemaatika ongi keeruline aine. Ka meie koolis iga aasta tuleb matemaatikas läbikukkujaid juurde, siis eestikeeles läbikukkuja on haruldane õpilane. Mina arvan, et see eksam ei ole selline, mis oleks liiga raske või liiga lihtne. Ta on praegu kesktee," ütles Tartu Tamme kooli matemaatikaõpetaja Anneli Nellis.

Põhikooli lõpueksamite ajaks on enamik linnakoolide lapsi ära teinud juba gümnaasiumite sisseastumiskatsed ja ka tulemused kätte saanud. Siit tekib küsimus, mis tähtsust siis põhikooli lõpueksam õpilase jaoks omab?

"Minu arust võiks need katsed ja eksamid kokku panna. Et ma teeks ühe asja ja ei oleks kevadel kahte asja, mis tekitavad pingeolukorda. Sest tihti on nii, et teed katsed ära ja saad sisse ja peale seda tulevad veel eksamid ja sul lihtsalt pole motivatsiooni õppida selleks, kui sa juba tead, et oled gümnaasiumis sees," rääkis üheksandik Ellu-Marii Vahter.

Juba aastaid on koolirahva seas arutatud, miks peab üheksandik tegema eksameid kaks korda – esmalt gümnaasiumisse või kutsekooli sisse saamiseks ja siis põhikooli lõpetamiseks.

"Raiskame aega, raha, õpilaste närve, õpilaste tervist. See vaimne tervis, ega see nendest testimistest tugevamaks ei lähe. Kõige mõistlikum oleks, kui testid ja eksamid oleks ühildatud. Ma loodan küll väga, et siit astutakse ka järgmine samm.  Et see ei jää nüüd pelgalt üheks poolikuks sammuks," ütles koolidirektor Jüri Sasi.

Erinevalt Tartu ja Tallinna eliitgümnaasiumitest võtavad osad maakonnakoolid siiski arvesse ka sisseastujate lõpueksami tulemusi. Endiselt jääb aga vaidluskohaks, kas lävendi peaks seadma gümnaasium või ikkagi riik.

"Riik näitab üles kõige selgemat huvipuudust selle vastu mis toimub eesti hariduses. Kui keegi analüüsib seal kuskil kabinetivaikuses neid protsente, siis see ei aita kuidagi kaasa ei eesti keele ei matemaatika õpetamisele, ei kvaliteedile, ei tulemustele," sõnas eesti keele õpetaja Ivika Hein.