Praegu on Euroopa Keskpanga peamine intressimäär, mis kehtib seal raha hoiustavatele kommertspankadele, -0,5 protsenti. Inflatsiooni ohjeldamiseks hakkab keskpank järk-järgult intressimäärasid tõstma, esimest korda ilmselt juulis ja siis septembris.

"Christine Lagarde oma blogipostituses selgelt ütles, et üks põhimõtteid rahapoliitikas on edaspidi järkjärgulisus ehk ma arvan, et nad tõstavad 0,25-protsendiliste sammudega," ütles varahaldusettevõtte Avaron investeeringute juht Peter Priisalm.

Keskpanga plaan ongi väljuda negatiivsetest intressimääradest kolmanda kvartali lõpuks. Liiga vähe ja liiga hilja, ütleb LHV Grupi juhataja Madis Toomsalu.

"See, et ta läheb sealt kolmanda kvartali nulli jõudmise ennustustest edasi ja läheb hooga edasi, on üsna selge. Kui me räägime siin natuke pikemaajaliselt - see aasta, pluss järgmine aasta -, siis see suund on sealt ikkagi selgelt, ma isegi julgeks öelda, paariprotsendilise intressi juurde," rääkis Toomsalu.

Eesti inimesi mõjutab Euroopa Keskpanga otsus peamiselt euribori kaudu, millest sõltuvad laenuvõtjate kuumaksed.

"Euribor juba ennustab natuke ette ka keskpanga otsuseid. Ka täna me näeme seda, et kui aasta alguses oli näiteks kuue kuu euribor umbes -0,5 protsenti. Täna ta on juba -0,1 protsenti ehk see tõus on olnud ka viimastel päevadel päris kiire," ütles Eesti Panga president Madis Müller.

Hetkest, mil euribori jõuab plussi, hakkavad ka näiteks eluasemelaenu võtjad oma rahakoti kaudu mõju tundma.

"Rusikareeglina võib öelda, et kui inimesel on 25-aastane 100 000-eurone eluasemelaen, siis üheprotsendiline intressimäära tõus tähendab 50 euro võrra suuremat laenumakset igas kuus," selgitas Müller.