Inimvigastustega lõppenud liiklusõnnetuste arv suureneb
Tänavu esimese viie kuuga on juhtunud 478 liiklusõnnetust, mis on 18 õnnetust rohkem kui möödunud aasta sama ajaga. Suureneb ka inimvigastustega lõppenud liiklusõnnetuste arv.
Transpordiameti liiklusekspert Villu Vane ütles ERR-ile, et paraku on ka viga saanuid rohkem, eelmise aastaga võrreldes 21 inimest enam ja viga saanuid kokku oli 557.
"Kui nüüd rääkida liiklusõnnetustes hukkunutest, siis tänasepäeva seisuga juba hukkunud 22 inimest ja seda on nüüd seitsme võrra rohkem kui aasta tagasi," lisas Vane.
Liiklusõnnetuste kasvu taga võib-olla see, et 2021. aastast hakati kergliikureid arvestama liiklusõnnetuste statistikas.
"Kui vaadata nüüd seda aastat ja eelmist aastat, siis see kasv on suhteliselt suur," ütles Vane. "Küllaga on ainult kevadkuud, sest talvel kergliikuritega ei sõidetud, aga aasta tagasi oli nendega õnnetusi 44 ja käesoleval aastal 63, et 19 õnnetust rohkem, need arvud on suhteliselt väikesed, aga siiski see on märkimisväärne kasv."
Politsei- ja piirivalveameti juhtivkorrakaitseametnik Sirle Loigo ütles, et õnnetuste üheks põhjuseks on taristu, kus ei ole arvestatud kergliikuritega: "Kergliikur on liikluses uus asi ja taristu ei vasta sellele. On ka ikkagi väga palju seda, et inimeste sõiduoskused on napivõitu ja selletõttu on ka õnnetused lihtsad tulema."
Seaduse kohaselt võib tootjakiirus kergliikuril olla maksimaalselt 25 km/h, kuid leidub ka firmasid, kes toodavad võimsamaid kergliikureid.
"Need kergliikurid, mis on enne 1. jaanuari 2021. turule tehtud kättesaadavaks ehk mis on lattu ostetud või inimestel on need soetatud, siis nende kergliikuritega tohib liigelda ja tohib liigelda sellel juhul, kui see kiirus on piiratud 25 km/h. Aga kui te täna lähete poest ostma endale kergliikurit, mille valmistajakiirus on 45 km/h ja see on näiteks toodetud eelmisel aastal, siis sellise kergliikuriga Eesti teedel liigelda ei tohi," ütles Loigo.
75 protsenti õnnetustest on põhjustatud seetõttu, et kergliikuri juht kaotab kontrolli oma sõiduki üle ja kukub. Lisaks juhtub ligi 30 protsenti õnnetustest, sest juht on tarvitanud alkoholi.
"Need reaktsioonid on aeglasemad ja kõik need õnnetused on lihtsamad tulema. Ma siinkohal ikkagi tuletan kõigile meelde, et mitte ühegi sõiduvahendiga Eestis ei ole lubatud sõita alkoholi tarvitatuna," ütles Loigo.