Oluline reedel, 9. juunil kell 20.33:

- Üleujutus Hersoni oblastis alanes öösel 20 sentimeetri võrra;

- Vene raketirünnaku tõttu Žõtomõri oblastile hukkus üks inimene;

- Venemaa ründas öösel Ukrainat 16 drooni ja kuue tiibraketiga;

- ISW: Ukraina väed läksid pealetungile kolmel rindelõigul;

- Vene allikad: Ukraina väed on edenenud kahel rindelõigul Zaporižžja oblastis;

- The New York Times: USA luuresatelliidid tuvastasid, et enne kokkuvarisemist toimus Kahhovka tammi juures plahvatus;

- Scholz, Macron ja Duda arutavad esmaspäeval Ukraina julgeolekutagatisi Pariisis;

- Taani saadab Hersoni üleujutustes kannatada saanutele humanitaarabi;

- Suurbritannia: Venemaa jätkab Musta mere viljaleppe tõkestamist;

- Ukraina väitel kaotas Venemaa ööpäevaga 34 suurtükisüsteemi ja 1010 sõdurit.

Maljari sõnul toimuvad Zaporižžjas positsioonilahingud

Ukraina asekaitseminister Hanna Maljar andis värske ülevaate Ukraina sõjaliste operatsioonide kohta. Tema sõnul toimuvad Zaporižžjas positsioonilahingud, vahendas The Guardian. 

"Idas on epitsenter. Vaenlane keskendub jätkuvalt Lõmani, Bahmuti, Avdijivka ja Marinka suundadele. Rasked lahingud jätkuvad. Vaenlasel ei õnnestu oma eesmärke savautada, meie kaitsjad tõrjuvad rünnakuid. Nüüd viivad meie kaitsjad läbi aktiivseid lahinguoperatsioone mitmes Bahmuti suuna piirkonnas. Vaenlane viib läbi kaitseoperatsioone Zaporižžja suunal. Positsioonilahingud jätkuvad," ütles Maljar. 

Reede hommikul väitis venemeelne blogija Semjon Pegov, et Ukraina väed on teinud edusamme Orihhivist lõuna pool. Tema sõnul on Vene vägede olukord väga tõsine, vahendas CNN. 

Venemaa relvajõud väitsid aga reedel, et riigi väed tõrjusid tagasi mitu rünnakut.

Venemaa president Vladimir Putin väitis reedel samuti, et Ukraina vastupealetung on alanud. Putin väitis, et Kiiev pole oma eesmärke saavutanud.

Kiievi teatel Ukraina väed jätkavad Bahmuti ümbruses edusammude tegemist

Ukraina kaitsejõudude idaringkonna esindaja Serhi Tšerevatõ ütles reedel, et Ukraina väed edenesid Bahmuti rindel kohati 1200 meetrit, vahendas The Kyiv Independent. 

Ukraina president Volodõmõr Zelenski ütles, et Donetski oblastis käivad ägedad lahingud. 

"Käivad väga jõhkrad lahingud, kuid me näeme, et need annavad tulemusi," ütles Zelenski. 

Putin väitis, et Venemaa taktikaliste tuumarelvade paigutamine Valgevenesse algab 7.-8. juulil

Venemaa president Vladimir Putin väitis, et tuumarelvade jaoks vastavad rajatised peaksid valmis saama 7. juulil ja siis saab Moskva paigutada taktikalised tuumarelvad Valgevenesse.

Putin rääkis sellest reedel, kui kohtus oma Valgevene kolleegi Aljaksandr Lukašenkaga. 

Putin ütles juba selle aasta 25. märtsil, et paigutab Valgevene palvel nende riigi territooriumile taktikalised tuumarelvad. Venemaa on varem kinnitanud, et kontroll tuumarelvade üle püsib Moskva käes.

The New York Times: USA luuresatelliidid tuvastasid, et enne kokkuvarisemist toimus Kahhovka tammi juures plahvatus

Ajalehe The New York Times teatel ütles Bideni administratsiooni kõrge ametnik, et USA luuresatellidid tuvastasid, et enne Kahhovka tammi kokkuvarisemist toimus seal plahvatus. 

USA analüütikud kahtlustavad, et tammi hävitamise taga oli Venemaa. Siiski pole USA luureagentuuridel veel kindlaid tõendeid, kes hävitas tammi, vahendas The Guardian.

Borrell: kõik viitab, et tammi õhkimise taga on Venemaa

Kõik viitab, et Kahhovka tammi õhkimise taga on Venemaa, ütles Euroopa Liidu välispoliitikajuht Josep Borrell reedel.

"Tammi ei pommitatud. See purustati lõhkeainega, mis oli paigutatud kohtadesse, kus asuvad turbiinid. See ala on Venemaa kontrolli all," ütles Borrell Hispaania televisioonile.

"Ma ei olnud kohal ega tea, kes seda tegi. Aga kõik tundub viitavat, et kui see leidis aset Venemaa kontrollitaval alal, on raske uskuda, et seda võis teha keegi teine," lisas Borrell.

"Igal juhul on tagajärjed Ukrainale kohutavad, nii humanitaarseisukohast põgenema sunnitud inimeste jaoks kui keskkonna seisukohast, sest tammi hävimine põhjustab ökoloogilise katastroofi," märkis Borrell.

Venemaa ründas Harkivit S-300 rakettidega

Harkivi oblasti kuberneri Oleh Sinehubovi sõnul pommitasid Vene väed reedel Harkivi äärelinna S-300 õhutõrjerakettidega. Esialgsetel andmetel keegi viga ei saanud.

Voronežis lendas droon eluhoonesse

Voroneži oblasti kuberner teatas droonitabamusest ühe Voroneži linnas asuva eluhoone pihta. Drooniintsidendi käigus sai kaks inimest viga, vahendas Ukraina portaal Slovo i Dilo.

Ukraina SBU: Vene üksused tunnistasid omavahel Kahhovka tammi hävitamist

Ukraina julgeolekuteenistus SBU avaldas helisalvestise, milles on kuulda, kuidas Vene sõdurid arutavad omavahel, kuidas üks Vene sabotaažigrupp põhjustas Kahhovka hüdroelektrijaama veehoidla tammi hävingu. Helisalvestise autentsust pole võimalik kinnitada.

Üleujutus Hersoni oblastis on asunud taanduma

Hersoni oblasti kuberneri Oleksandr Prokudini on üleujutuse alla sattunud Hersoni oblasti veetase asunud langema, olles öösel alanenud 20 sentimeetri võrra. Hersoni oblastis on hommikuse seisuga üleujutatud 3624 elamut ja 32 asulat. Evakueeritud on 2352 inimest ja 550 looma, vahendas Ukrainska Pravda.

Vene raketirünnaku tõttu Žõtomõri oblastile hukkus üks inimene

Öise Vene õhurünnaku tõttu Žõtomõri oblastile hukkus üks inimene ja veel kolm inimest sai viga, teatas oblasti kuberner Vitali Bunetško. Ukraina õhutõrje poolt alla tulistatud raketi rusud kukkusid eluhoone peale, mis tingis ühe hukkunu.

Venemaa ründas öösel Ukrainat 16 drooni ja kuue tiibraketiga

Ukraina õhuväe teatel hävitas Ukraina õhutõrje viimase ööpäeva jooksul kümme Vene Shahedi ründedrooni ja neli Vene tiibraketti. Kokku tulistasid Vene väed Ukraina pihta 16 ründedrooni ja kuus tiibraketti. Lisaks hävitas Ukraina õhutõrje neli Orlan-10 ja Supercami luuredrooni.

Ukraina allikad teatasid varem plahvatustest Rivne, Žõtomõri, Volõõnia ja Lvivi oblastis, vahendas BBC. Samuti sai üks inimene neljapäeva õhtul Tšerkassõ oblastis raketirünnaku tõttu viga.

ISW: Ukraina väed läksid pealetungile kolmel rindelõigul

Rahvusvahelise sõjauuringute instituudi (ISW) rindeülevaate kohaselt on Ukraina väed läinud pealetungile vähemalt kolmes suunas viimase ööpäeva jooksul. ISW juhtis tähelepanu, et Ukraina ametiisikud kinnitasid Ukraina vägede minekut kaitselt rünnakule Bahmuti rindelõigul. Ukraina väed on Bahmutist põhja ja lõuna pool edenenud kohati 200 meetrit ja kohati pea kaks kilomeetrit. Samuti märkis ISW ära Ukraina pealetungisuunad Zaporižžja oblasti lääneosas ning eraldiseisvalt ka Donetski ja Zaporižžja oblasti piiride puutekohas.

3/ Ukrainian forces have made tactical gains during limited localized counterattacks in western #Donetsk Oblast near the #Donetsk-#Zaporizhia Oblast border since June 4. pic.twitter.com/03KmHNqPA3

— ISW (@TheStudyofWar) June 9, 2023

Zaporižžja oblasti lääneosa rindelõigu kohta märkis ISW ära mitmete Vene sõjablogijate teated Ukraina vägede rünnakust Mala Tokmaška-Polohõ rindejoonel eesmärgiga murda läbi Vene vägede kaitsest Robotõne ja Verbove kandis. Mõlemad asulad on Ukraina vägede käes asuvast Orihhivist 15 kilomeetrit edelas. Vene allikate teatel tegid Vene väed samas rindelõigus vastupealetungi ning sundisid Ukraina väed oma algsetele positsioonidele. Neid väiteid ei ole võimalik sõltumatult kinnitada.

Vene allikate väitel olid Vene väed antud rindelõigul edukad efektiivse elektroonilise sõjapidamise vahendite kasutamise tõttu, samuti mängisid rolli õhutoetus ja maamiinid.

ISW rõhutas oma ülevaates, et sõjategevuse käigus võib rindejoon olla muutlik ning mõlemad pooled kannavad nii rünnates kui kaitstes kaotusi. Ukraina väed on kaotanud ka lääneriikide poolt antud sõjatehnikat ning selle kaotus ei ole iseenesest indikaator pealetungi edu hindamiseks. Samuti ei ole määrav pealetungioperatsiooni alguses toimunud territooriumi kontrolli muutus hindamaks suurema vastupealetungi edukust.

Vene allikad: Ukraina väed on edenenud kahel rindelõigul Zaporižžja oblastis

Rob Lee vahendas, et mitmete Vene sõjablogijate sõnul on Ukraina väed edenenud kahel rindelõigul Zaporižžja oblastis. Mitmed USA ja Briti meediaväljaanded teatasid neljapäeval oma allikatele tuginedes Ukraina vastupealetungi algusest Zaporižžja oblastis. Vene kaitseministeeriumi teatel juhib Vene kaitset sealkandis kindralpolkovnik Aleksander Romanšuk.

USA teatas 2,1 miljardi dollarisest sõjalise abi paketist Ukrainale

USA teatas reedel 2,1 miljardi dollari suurusest sõjalise abi paketist Ukrainale.

Abipakett sisaldab laskemoona õhutõrjesüsteemidele Patriot, suurtükimürske, droone ja laserjuhitavat laskemoona raketisüsteemidele.

Abipakett eraldatakse Ukrainale Ukraina julgeolekuabi algatuse (Ukraine Security Assistance Initiative – USAI) raames ehk USA valitsus tellib selle kaudu vajalikku relvastust, mitte ei võta laskemoona või relvastust olemasolevatest varudest.

Oryx: Venemaa on tõendatult kaotanud 2023 tanki

Sõltumatu sõjandusblogi Oryx teatas, et Vene väed on alates 2022. aasta 24. veebruarist kaotanud tõendatult 2023 tanki. See tähendab, et Vene väed on keskmiselt kaotanud 4,3 tanki iga sõja päev. Kokku on Vene väed tõendatult kaotanud üle 10 000 ühiku sõjatehnikat. Oryxi analüütikud arvestavad ainult selliseid sõjakaotusi, mille häving, vastase kätte langemine või lahingus viga saamine on visuaalselt kinnitatud. Ukraina väed on sama allika kohaselt kaotanud kokku üle 3500 ühiku sõjatehnikat, sh 523 tanki.

Scholz, Macron ja Duda arutavad esmaspäeval Ukraina julgeolekutagatisi

Saksa kantsler Olaf Scholz ja Poola president Andrzej Duda lähevad järgmisel esmaspäeval Pariisi kohtuma Prantsuse presidendi Emmanuel Macroniga, kirjutas Politico. Kohtumisel on kavas arutada Ukraina soovi saada NATO kaitsealliansi liikmeks ning julgeolekutagatisi Ukrainale.

Macron kutsus eelmisel nädalal üles andma Ukrainale tugevaid, konkreetseid ja käegakatsutavaid julgeolekutagatisi. Prantsusmaa president toetas ka Ukrainale NATO liikmesuse teekonna pakkumist. Poola on varem korduvalt nõudnud Ukrainale tugevaid julgeolekutagatisi.

Kuigi kaitsealliansis on lai konsensus, et Ukraina ei saa sõja ajal NATO-ga liituda, siis on NATO liikmed eri meelt, et kuidas reageerida Ukraina soovile kaitsealliansiga liituda.

Danilov ähvardas Venemaale Kahhovka tammi hävitamise eest karmi tagajärgi

Ukraina riikliku julgeolekunõukogu sekretär Oleksi Danilov ähvardas intervjuus Ukraina Raadiole Venemaale Kahhovka hüdroelektrijaama veehoidla tammi hävitamise eest karmi tagajärgi, vahendas Ukrainska Pravda. "Selliseid otsuseid saab teha ainult Kremlis ja ainult Putin. Sellele sündmusele kohaldub rahvusvaheline õigus ning rünnati kriitilisi taristuobjekte," ütles Danilov. Danilovi sõnul peaks seda küsimust käsitlema Rahvusvaheline Kriminaalkohus (ICC).

Taani saadab Hersoni üleujutustes kannatada saanutele humanitaarabi

Taani välisministeerium teatas neljapäeval humanitaarabi saatmisest Kahhovka veehoidla tammi õhkimise tõttu tekkinud üleujutustes kannatada saanud inimestele. Taani abipaketi hulka kuuluvad kaks veepumpa, 35 telki, kolm väiksemat paati ja mitu generaatorit. Taani saadetud abi on osa laiemast Euroopa Liidu abist.

Suurbritannia: Venemaa jätkab Musta mere viljaleppe tõkestamist

Briti kaitseministeerium teatas oma hommikuses rindeülevaates, et Venemaa tõenäoliselt jätkab sihipäraselt Ukraina päritolu viljalaevade inspektsioonide venitamisega. Laevu kontrollitakse Musta mere viljaleppe raames. Praegu kontrollitakse ainult üks või kaks laeva iga päev. Veel 2022. aasta sügisel kontrolliti korraga kuus või kaheksa laeva.

Venemaa tahab tõenäoliselt Togliatti-Odessa ammoniaagitoru taasavamist, et läbi Ukraina saata maailmaturule ammoniaaki. Sama soovib ka ÜRO. Samas muudab olukorra keerulisemaks asjaolu, et see toru sai Vene rünnakus viga.

Brittide hinnangul ägeneb Vene retoorikat ja obstruktsioon enne Musta mere viljakokkuleppe järgmist pikendamise tähtaega 16. juulil veelgi enam.

Latest Defence Intelligence update on the situation in Ukraine - 9 June 2023.

Find out more about Defence Intelligence's use of language: https://t.co/eWGFZRqlcf

#StandWithUkraine pic.twitter.com/1iCNxfO6qK

— Ministry of Defence (@DefenceHQ) June 9, 2023

Ukraina väitel kaotas Venemaa ööpäevaga 34 suurtükisüsteemi ja 1010 sõdurit

Ukraina kaitsejõudude peastaap avaldas reedel tavapärase hinnangu Venemaa senistele kaotustele sõjas alates selle algusest 24. veebruaril:     

- elavjõud umbes 213770 (võrdlus eelmise päevaga + 1010);

- tankid 3901 (+10);

- jalaväe lahingumasinad 7600 (+24);

- lennukid 314 (+0);

- kopterid 299 (+0);

- suurtükisüsteemid 3702 (+34);

- mobiilsed raketilaskesüsteemid (MLRS) 599 (+4)

- õhutõrjesüsteemid 359 (+4);

- operatiivtaktikalised droonid 3247 (+13);

- tiibraketid 1171 (+0);

- autod ja muud sõidukid, sealhulgas kütuseveokid umbes 6410 (+26);

- laevad / paadid 18 (+0);

- eritehnika 502 (+2).

Ukraina enda kaotuste kohta samasuguse regulaarsusega andmeid ei avalda ning pole ka avalikult selgitanud, millise metoodika alusel nad Vene sõjakaotusi kokku loevad.