USA elumajade müük langes septembris 15,4 protsenti võrreldes eelmise aasta sama perioodiga, teatas USA Üleriigiline Kinnisvaramaaklerite Assotsiatsioon (NAR). Kui sama trend kestaks terve aasta, tähendaks see ainult 3,96 miljoni elumaja müüki terve aasta jooksul, mis on madalaim tase 2010. aasta oktoobrist.

Tehingute mediaanhinnaks kujunes 393 300 dollarit, mis on 2,8 protsenti kõrgem kui aasta tagasi. Tegemist on kõrgeima hinnaga alates 1999. aastast ehk hinnavaatluse perioodi algusest.

Kokku oli USA-s septembrikuus müügil 1,13 miljonit elumaja. See on 8,1 protsendi võrra vähem kui eelmise aasta septembris, mis on jällegi madalaim tase alates andmete kogumise algusest 1999. aastal.

NAR-i peaökonomist Lawrence Yun ütles, et inimesed pole võimelised endale kodu ostma, mille peamiseks põhjuseks on vähenenud müügipakkumiste arv ja tõusvad kodulaenu määrad.

Kodulaenu määrad aga tõusevad föderaalreservi otsuste tõttu tõsta baasintressimäärad. Juulis tõusid baasintressimäärad USA-s kõrgeimale tasemele 22 aasta jooksul.

Föderaalreserv võib intressimäärasid oktoobris uuesti tõsta

Järgmine föderaalreservi kahepäevane istung, mille jooksul otsustatakse, kas tõsta baasintressimäärasid või mitte, algab 31. oktoobril.

Föderaalreservi esimees Jay Powell pidas neljapäeval kõne, milles mainis suure riskina ülemaailmsele majandusele geopoliitilisi pingeid. Samuti ta lisas, et ennustamatus majanduses on suur, ning see teeb otsuse langetamist intressimäärade kohta keerulisemaks, vahendas Financial Times.

Samuti ütles Powell, et viimase pooleteise aasta jooksul aset leidnud intressimäärade tõusude mõju pole veel täiel määral avaldunud.

Pärast Powelli kõnet kasvas USA 10-aastaste võlakirjade tootlus 4,996 protsendini, mis on kõrgeim tase alates 2007. aasta juulist.

Samas kasvab USA majandus jätkuvalt ning töötuse määr püsib madal 3,8 protsendi juures. See võib aga kahjustada inflatsiooni ohjeldamist, sest madala töötuse ajal on surve palkade kasvuks tugevam.

Powell ütles, et intressimäärade muutmine mõjutab praegu nõudlust majanduses vähem kui varem. Teiselt poolt tähendab see Powelli sõnul, et intressimäärad pole olnud piisavalt kaua piisavalt kõrged.

Föderaalreservi esimees lisas, et asutus jätkab märkide analüüsimist, mis võivad viidata, et majanduskasv pole piisavalt aeglustunud või tööturg on üle kuumenenud. Sellised märgid võivad põhjustada vajadust intressimäärasid uuesti tõsta.