Peaminister Kaja Kallas (Reformierakond) ütles neljapäeval, et ei saa streigiga palgatõusu nõudvatele õpetajatele lisaraha lubada enne, kui koalitsioon augustis järgmise aasta eelarvet ja riigieelarve strateegiat hakkab arutama.

Reformierakonna koalitsioonipartnerina valitsusse kuuluva Sotsiaaldemokraatliku Erakonna esimees Lauri Läänemets ütles aga et ta taandab sotsid peaministri õpetajate palga teemalistest väljaütlemistest.

Saatejuht Mirko Ojakivi küsis saatekülalistelt, kuidas nad mõistavad peaminister Kaja Kallase soovitust, et õpetajad võiksid käia ringi ja propageerida suuremat automaksu.

Lukas nimetas seda kasvatamatuseks ja kärkimiseks. "Õpetajad kohtusid eile peaministri büroos eheda kasvatamatusega. Ja kui mõelda palju siis ühiskonna tasakaalu hoidmiseks on vaja. See on 36 miljonit eurot. Ka Andrus Ansip ütles, et selle paarikümne miljoni pärast kogu ühiskond stressi viia on täiesti mõttetu," lausus Lukas.

Ossinovski soovitas aga Kallasel selle peale anda ise üks koolitund. "Sellisest loogikast, ma väga vabandan, et siis võib-olla nädalavahetuseti peaminister annaks ka mõne koolitunni vabal hetkel nendes kohtades, kus näiteks õpetajaid ei ole olnud võimalik leida, kuna õpetajate palk ei ole piisav motiveerida sinna piisavalt.

"Minu jaoks on haridustöötajate mure selge ja arusaadav. Need kokkulepped, mida ühiskond tervikuna on teinud ja mida ka valitsus on lubanud, selle täitmise osas hetkel kindlust ei ole. Et selles osas soovitakse seda selgust saada, on täiesti mõistetav," rääkis Ossinovski.

Ossinovski sõnul tuleb õpetajate palgatõusu valitsuses kindlasti arutada. "Ei saa lihtsalt öelda, et kuna me oleme kunagi augustis oma otsused ära teinud, siis me rohkem seda teemat ei puuduta. See kindlasti Sotsiaaldemokraatide vaade ei ole," lausus Ossinovski.

Lukase sõnul on õpetajad ühiskonnas erinevate gruppide poolt esile tõstetud ja neil on õigustatud ootus. "Ja sellist kärkimist, nagu praegu valitsuse poolt tuleb... Haridusministeerium ütleb, et teil pole üldse õigust streikida, peaminister ütleb, et enne järgmist augusti me teiega ei räägi, siis öeldakse, et minge koguge ise endale palgaraha, propageerige automaksu, siis saate palgatõusu. See on niisugune kärkimine, mis ei ole meie rahvusliku haritlaskonna suunal sugugi õigustatud," ütles Lukas.

Küsimusele, kas reedene hoiatusstreik on seadusevastane, vastasid mõlemad eitavalt.

"Loomulikult on see seaduslik. Sotsiaaldemokraatide arusaam olukorrast on see, et praegu on vastavalt seadusele toimumas töötüli lahendamine riikliku lepitaja juures. Haridusminister esindab seal Eesti riiki, vabariigi valitsust. Ja me kindlasti ootame ka, et haridusminister valitsusele teeb oma ettepaneku, kuidas sellest olukorrast välja tulla ja kuidas jõuda selle 120 protsendini Eesti keskmisest, selle palga lubadusest, mis on antud. Ja kui see ettepanek on haridusministri poolt, siis meie oleme valmis seda arutama ja lahenduse leidma," rääkis Ossinovski.

"Valitsusjuhi poolt öelda, et meie oma otsused tegime augustis ja me nüüd rohkem aasta aega seda küsimust ei aruta, siis ma arvan, et sellist hoiakut võtta ei saa," lisas Ossinovski.

Lukas rõhutas, et õpetajatele lubati väga suurt palgatõusu. "Kaasa arvatud Reformierakond, kes enne valimisi rääkis, et tal on majandus ja eelarvepoliitika kõik kontrolli all. Veel veebruari lõpus ütles, et punane joon on õpetajate palga tõstmine, lubas tõstmist järgmise aasta 1. jaanuarist 20 protsendi võrra. Need lubadused olid kõik sellisel ajal, kus valitsuse juhterakond oleks pidanud teadma, millised on rahalised seisud," sõnas Lukas.

Ossinovski sõnul on Eesti üldhariduses olukord õpetajate kaadriga tõsiselt murettekitav.

"Minu meelest on küsimus selles, kuidas me selles olukorras, kus me täna oleme, lahendaksime selle asja niimoodi ära, et reaalset tööseisakut hariduses ei toimuks, et me sellest tülist ühiskonnas pääseksime ja me õpetajatele selle pikaajalise kindluse annaksime," ütles Ossinovski.

"Ma olen täiesti nõus," ütles Lukas.

"Valitsuse esmane ülesanne on streik ära hoida. Ja selleks peab valitsus tegema oma sammu, sest haridustöötajad on oma kompromissettepaneku teinud, just alammäära tõstmise mõttes. Ja alammäära tõstmist nüüd ümber kantida, et seda ei tee ja viime kõik diferentseerimise ehk vabalt kasutatavasse fondi ei ole ka õige, sest see palgatõusu mootor tegelikult on alammäära tõus. See annab kindluse," märkis Lukas.

Ossinovski sõnul on sotsiaaldemokraadid on rääkinud, et selleks, et maailma parimat haridust tagada, ei saa olla riik, kus on maksukoormus Euroopa Liidu üks madalamaid.

"Me olemegi tegelikult jõudmas teatud murdepunkti, kus meile on tundunud odava raha, eurotoetuste, muudel põhjustel, et tegelikult on võimalik makse alandada ja pakkuda muudkui paremaid avalikke teenuseid. See jutt kukub nüüd kokku, me tegelikult ei ole võimelised seda tegema. Ja nüüd me olemegi jõudnud olukorda, kus õpetajate palka loomulikult tuleb tõsta, aga me peame aru saama, et see tähendab ühiskonnale ka teiselt poolt ebamugavaid valikuid," arutles Ossinovski.

Tõnis Lukase sõnul saanuks õpetajate palgatõusu rahastada kliimaministeeriumi ametkondade hoone ehitamiseks kuluva rahaga, mis on ligi 30 miljonit eurot.

Ossinovski märkis, et pikaajalisi kulusid ei saa rahastada ühekordsete tuludega, aga nõustus, et seda maja poleks vaja olnud.