Kui süsteemis 2023. aastal kokku lepiti, lubasid EL-i seadusandjad, et hinnad jäävad alla 45 euro tonni CO2 kohta, mis tähendab umbes kümme senti hinnalisa fossiilkütuse liitrile.

Euroopa Parlamendi Euroopa Rahvapartei fraktsiooni liige Peter Liese tunnistas Euractivile, et on nüüd veidi pessimistlikum, et plaanitud 45-eurone piirmäär võiks alles jääda. Ta tõi põhjustena välja tagasilööke hoonete- ja transpordisektorites.

Kuna ETS2 (Emissions Trading System for Buildings and Road Transport) on turupõhine, siis kui Euroopa ei suuda CO2-mahukatest energiaallikatest sõltuvust järk-järgult vähendada, kasvab nõudlus CO2 sertifikaatide järele ja süsiniku hind tõuseb vastavalt. "Meie ühine ülesanne on seda stsenaariumi vältida," lisas Liese.

Heitkogused hoonetelt ning transpordist langevad aeglasemalt kui Euroopa Komisjon oli prognoosinud.

Samal ajal on nendes sektorites heitkoguste vähendamiseks kehtestatud täiendavaid õigusakte – nagu hoonete energiatõhususe direktiiv või Saksa kütteseadus – oluliselt nõrgendatud või need jõustuvad täies mahus alles hilisemas etapis, nagu sisepõlemismootorite järk-järguline kasutuselt kõrvaldamine 2035. aastaks.

Need arengud võivad aga 2027. aastal kaasa tuua suurema nõudluse saastekvootide järele ja seega ka kõrgema süsinikuhinna.

Olukord Saksamaal teeb Liese'ile eriti muret. "Eelmisel kevadel olid paljud inimesed nõus paigaldama kliimaneutraalseid küttesüsteeme," ütles ta ja lisas, et "kütteseaduse arutelu on aga põhjustanud tagasilöögi."

2023. aastal paigaldasid sakslased 790 000 uut gaasikatelt – rohkem kui ühegi eelneva 20 aasta jooksul. Paljud väidavad, et see tõus oli tingitud sellest, et majaomanikud püüdsid paigaldada uued kütteseadmed enne kui need eelseisvate reeglitega keelatakse.

Transpordiheite osas väitis Liese, et Saksamaa transpordiminister Volker Wissing ei tee midagi. Ta viitas elektrisõidukite müügi vähenemisele viimasel aastal – 2024. aasta aprillis müüdi elektrisõidukeid 12,2 protsenti kõigist uutest sõidukitest, 2023. aasta aprillis aga 14,7 protsenti.

Saksamaa suutmatus saavutada kliimaeesmärke nendes kahes sektoris tähendab Liese'i sõnul, et surve CO2 sertifikaatidele on selle tõttu suurem ja hinnad tõusevad.

Eelmise aasta aprillis ütles Liese, et on suhteliselt suur tõenäosus, et hinnad jäävad alla 45 euro künnise.

Kui tol ajal tegi sarnaseid kommentaare ka roheliste läbirääkija Michael Bloss, siis nüüd ütles ta Euractivile, et on üha tõenäolisem, et kulud võivad tõusta üle 45 euro. Ta ütles põhjuseks, et CDU blokeerib erinevaid õigusakte.

Bloss tunnistas, et selline hinnatõus ohustab plaani.

Liese jaoks on aga Saksamaa kütteseaduse õppetund erinev.

"Tegelikult arvasin, et oleme kütteseadusest õppinud, et reguleeriv seadus ei too paremat tulemust kui turumajandus," ütles ta ja heitis rohelistele ette, et nad usuvad endiselt liiga palju ettekirjutavasse regulatsiooni ning ka sotsiaaldemokraate.

Selle asemel on vaja sihipärasemat tegevust, et toetada madala sissetulekuga leibkondade liikumist kliimaneutraalsete alternatiivide poole, rääkis Liese.

"ETS2 lõdvendamine ei lahenda ühtki probleemi. Seejärel tuleks heitkoguste vähendamiseks kasutusele võtta ka muid meetmeid," sõnas Liese ja lisas, et need meetmed võivad olla kallimad ja tekitada suuremat vastupanu.

Teised seadusandjad jagavad muret, et hinnad võivad tõusta üle 45 euro.

"45 eurot ei ole praeguses plaanis kõva piir, vaid pigem väga pehme pidur," lausus Tiemo Wölken, Saksamaa Euroopa Parlamendi liige ja vasaktsentristliku S&D fraktsiooni keskkonnapoliitika koordinaator Euractivile.

"Praegused uuringud näitavad, et hind võib tõusta 200 euro suunas tonni kohta," ütles ta, viidates Saksa mõttekoja Agora Energiewende uuringutele.

"Sotsiaalse tasakaalustamatuse vältimiseks on vaja rohkem raha EL-i 87 miljardi euro suurusesse sotsiaalkliimafondi, mille eesmärk on leevendada uue süsinikuhinna mõju madalama sissetulekuga inimestele," ütles Wölken.

"Hea on näha, et Liese näib nüüd mõistvat seda, mida oleme heitkogustega kauplemise süsteemi läbirääkimistel juba välja toonud," lisas ta.