Valitsusliikmed on korduvalt öelnud, et kui tahta lisaeelarvega riigikogu kevadisse tööplaani mahtuda, siis peaks eelarve eelnõu valitsuses hiljemalt neljapäeval vastu võtma. Kolmapäeval saatis rahandusminister Mart Võrklaev (Reformierakond) koalitsioonipartneritele memo, kus on lisaeelarve põhijooned kirjas.

"Eile (kolmapäeval – toim.) esitatud materjal kindlasti ei ole selline, mida on võimalik riigikokku saata, sest seal on lahti kirjutamata konkreetsed read," ütles Läänemets, kelle sõnul on Võrklaeva esitatud dokument üldine.

"Teiseks tuleb öelda, et nii Eesti 200-le kui sotsiaaldemokraatidele teadaolevat infot seal päris sellisel kujul ei ole. Ehk telefoni teel eelarve tegemine ei ole ikka hea mõte," viitas Läänemets sellele, et füüsiliselt pole valitsusliikmed sel nädalal kokku saanudki. "Me omasime mingit muud ettekujutust sellest."

"Täna (neljapäeval – toim.) kindlasti eelarvet valitsus ka põhimõtteliselt heaks ei saa kiita. Selle jaoks tuleb enne poliitilised kokkulepped ära teha nii, et kõik osapooled saavad neist ühtemoodi aru," lisas Läänemets.

Läänemets: Võrklaeva ettepanek paneks surve tuleval aastal toetusi kärpida

Läänemets tõi välja kaks seni lahenduseta jäänud vaidluskohta. Neist esimene puudutab sotsiaalvaldkonna kärpeid, mis peaks sotsiaalkaitseminister Signe Riisalo (Reformierakond) vastutusalast viima umbes kuus miljonit eurot. Läänemetsa sõnul saaks pelgalt seda aastat puudutava kärpe ära teha. Aga Võrklaeva esitatud tabel näeb ette, et kokkuhoid tuleks leida püsikuludest.

"Ma tean seda, et sotsiaalvaldkonnas tõesti sellel aastal oleks võimalik teha ülekantavate vahendite kärbe. Aga selles tabelis on ka järgmiste aastate kärbe sisse kirjutatud," ütles Läänemets ja märkis, et see on sotsiaaldemokraatide jaoks üllatus. "Meil oli nädal aega hoopis teistsugune informatsioon."

Läänemetsa sõnul peaks selleks, et kärped kanduksid ka järgmistesse aastatesse, edaspidi seadust muutma. "Ja seadusemuudatused puudutavad juba näiteks eripensione või kõige haavatavamate inimeste toetusi, kas puuetega inimeste toetusi või midagi sellist," lausus ta. "Need ei ole küsimused, mida oleks võimalik otsustada Exceli tabeliga ja pärast arutada, et mida ja kuidas tehakse."

Suurim vaidluskoht on siseministeeriumi kärbe

Teine lisaeelarve teel seisev vaidlus on kestnud juba paar nädalat. Läänemets kinnitas endiselt, et siseministeeriumi valdkonda ei tohiks kärpe-eelarve puudutada.

"Kui Reformierakonnal on täpselt sama seisukoht riigikaitse kohta, siis sotsiaaldemokraatidel on see nii riigikaitse kui siseturvalisuse kohta," sõnas Läänemets.

Ta märkis, et ka paariprotsendine tegevuskulude kärbe tähendaks siseministeeriumi valdkonna palgafondi vähendamist.

"Sotsiaaldemokraatide hinnangul tuleks tegelikult hoopis arutada Martin Heremi ettepanekut ja kuidas me 1,5 miljardit riigikaitsesse juurde leiame, arvestades arenguid, millest julgeolekukabinettides räägitakse," sõnas Läänemets. "Ja teine asi, ma arvan, et me oleme väga lähedal sellele, et ka siseturvalisusesse tuleb raha juurde hakata panema."

Ehkki osa riigikogu liikmeid on endale puhkusepiletid ära ostnud, ei keela ükski seadus lisaeelarvet ka juuni lõpus või juuli alguses arutada. Läänemets ei hakanud ennustama, millal võiks lisaeelarve eelnõu riigikokku jõuda. "Ma ei oska öelda, mis on rahandusministri plaan," sõnas Läänemets.