Eesti Venemaa elektrisüsteemist lahtiühendamine tähendab, et Elering peab turult ostma sagedusreservi. Selle rahastamiseks plaanitakse kehtestada nii elektritootjatele kui ka tarbijatele bilansitasu – mõlemale suuruses 5,31 eurot MWh kohta.

Eleringi juhatuse esimees Kalle Kilk selgitas tariifi arvutuskäiku.

"See tariif arvutatakse niimoodi, et hinnatakse, kui palju võib 2025 kogu selle 12 kuu peale olla nende kõikide Baltikumis reserviteenust pakkuvate elektrijaamade, salvestite hinnasoov. Me oleme teinud turumodelleerimise ja vaadanud, et suure tõenäosusega erinevat tüüpi elektrijaamad tahavad kütusest tulenevalt mingisugust hüvitist ja nii edasi. Me oleme liitnud selle aasta peale kokku ja arvutanud sellest üldise summa. Meie hinnang on, et Eestil peaks olema kogu aasta peale suurusjärk 60 miljonit eurot, mida need reserviteenuse pakkujad tahavad küsida," sõnas Kilk.

Kilk rõhutas, et tegemist on vaid prognoosiga: "Ilmselget on see vale, kuid me ei tea kuhupoole."

Edaspidi plaanib Elering avalikustada täpselt, kui palju reservi soetamine maksis ja tariifi hind kujuneb selle järgi.

"Meie eesmärk on see, et mitte Elering ei teeni siin kuidagi midagi vahelt, vaid kõik selle kulu, mille reserviteenuse pakkujad küsivad, me tahame omakorda küsida elektritootjatelt, -tarbijatelt täpselt samas koguses," lausus Kilk.

Elektritootjate sõnul on aga prognoosi järgi seatud bilansitasu kehtestamine küsitav.

"Tegelikult räägitakse prognoositavalt 11-eurose – 11 eurot MWh kohta – tasu jagamiseks pooleks tarbijate ja tootjate vahel. Kui meil prognoositakse, et see on 11 eurot, siis Põhjamaades on see üks euro, üks koma midagi. Ehk kümme korda on kulu vahe," rääkis Alexela juhatuse esimees Marti Hääl.

Kilk põhjendas, et Skandinaavias on elekter odavam ja seega on ka reservi soetamine odavam.

Hääl märkis, et Elering ei ole turuosalistele selgelt oma prognoosi selgitanud.

"Ma arvan, et ükski tarbija ei vaidlusta – energiaettevõtted ammugi –, et sõltumatus Vene elektrisüsteemist on väga positiivne areng, aga selle juures me ei saa ära unustada, et meil selliseid avalikke koormisi kehtestatakse seadusega ja meil peab kehtima järelevalve selle üle. Need ei saa kuskil mustas kastis tekkida, need numbrid. Need peavad ikka olema väga selged ja läbipaistvad numbrid, mis on kontrollitavad," lausus Hääl.

Hääl rõhutas, et selle hinnaga ei tohiks leppida ei elektritootjad ega tarbijad.

"Kui me lihtsalt jätame, et jälle on okei, et meil on kümme korda kallim, siis meil arutleda selle üle, et Eesti võiks – mis see viimase koalitsiooni suur loosung oli – majanduskeskkonnana konkurentsivõimeline olla. No kuidas see võimalik on? Ei saa olla samal ajal kümme korda kallim ja konkurentsivõimeline. Järelikult tuleb leida teistsuguseid lahendusi," ütles Hääl.

Elektrimüüjad ütlesid, et selguse huvides peaks uue tasu seaduses selgelt kirja panema. Selle peaks ka elektriarvel eraldi reana välja tooma, et kõik mõistaks, mille eest nad maksavad.

Kilk ütles, et see ongi plaanis. "Praegu ongi plaanis teha selline seadusmuudatus, et bilansihaldurid enda poolt esitatavale elektrimüügilepingule saavad kirjutada lisaks eraldi reana selle sama reserviteenuse hinnakomponendi juurde. Ma arvan see ongi igati mõistlik, siis ta on igati selgelt jälgitav. See ongi see osa sellest arvest, mis läheb energiaiseseisvuse tagamiseks."

Venemaa elektrisüsteemist lahtiühendamise kiirust vaidlus bilansitasu suuruse ja vormi üle ei mõjuta, kinnitas Kilk.