Ma vaatan sellele tulu- ja kulumeetmete tabelile peale ja kas ma arvutan õigesti välja, et järgmise aasta kärbete kogumaht on umbes 130 miljonit eurot?

Ei ole õige. Ma ei võta selliseid puusalt tulistamisi. See suurusjärk on kaks korda suurem, see on küsimus, kuidas me arvestame, mis valitsussektori osa ja nii edasi.

Siin on väga selge: riigi eelarvestrateegia tulu- ja kulumeetmed. Kõige suurem kärpekoht on see nii-öelda üldine kärbe 0,15 protsenti ja nii edasi.

Mina selliseid tabeleid... küsin ametnikelt seda üle hea meelega, enne kui ma intervjuud annan, aga kindlasti ei ole see 130. Ma ei teagi, mis tabel see on üldse. Tabeleid on must miljon.

Omandireformi reservfond plaanitakse riigieelarvega liita. Mida see tähendab?

See tähendab, et üks eraldi rahakotikene liitub teistega ja selle kasutamine ei ole enam eraldi lahter. See võimaldab riigil tõenäoliselt vähem laenata ja nii, nagu me neid kassasid ja sahtlikesi oleme kokku pannud. Need alused selle kasutamiseks jäävad endiseks, aga raha lihtsalt ei istu seal kinni.

Just praegu seadus ütleb, kuidas seda reservfondi saab või ei tohi kasutada. Kas enam siis näiteks ei pea nii ja nii palju raha suunama vanade hoonete, kirikute kordategemiseks?

Omandireformi fondi mõte ei olnud kirikute ehitamine, aga see läks sellesse. Me tahame sellest lahti saada, sellele otsiti funktsioone aastate jooksul juurde ja sealt lihtsalt püüti raha ka pihta panna, et seal isegi õiguskantsler sekkus ja meie opositsioonist ja riigieelarve kontrolli komisjonist saime seal mingi käe ette. Aga kõiki rahakotte, püüti siis nende otstarbeid laiendada, see on küll tõsi, jah.

Praegu saab see siis nii-öelda tavalise riigieelarve osaks, eraldi sellist rida ei ole?

Ma ei oska tehniliselt seda kirjeldada. Aga mõte on, jah, et see ei ole eraldi päris suletud koht, tema funktsioon on muutunud, omandireformi aktuaalsus on ju muutunud.

Maksu- ja tolliameti kohta siin on kirjas, et maksu- ja tolliametile soovitakse juurde anda nii-öelda reageerivat jõudu ja sellega suurendada tulu- ja käibemaksu laekumist. Mida see tähendab, kas uusi ametnikke maksu- ja tolliametisse?

Natuke väiksemat kärbet. Jah, paremat maksukogumist ja väiksemat kärbet.

Aga selle juures ettevõtlusmaksu puhul – lugesin eelnõu seletuskirja, seal on kirjas, et umbes 20-protsendilist nii-öelda maksuauku oodatakse. Kas see on see, millega riik peaks siis leppima, et umbes 20-protsendilist maksuauku oodatakse ehk siis oodatakse, et umbes 20 protsenti tulusid jääb saamata?

Te otsite suvalisi detaile, ma niimoodi käigu pealt ei taha detaili langeda praegu.

See ei ole detail, see on 10 miljoneid eurosid.

Ma ei tea, ma pean üle vaatama selle koha. Ma ei tea, millest räägite. Teil on pilt ees, mul ei ole.

Ligi "Aktuaalses kaameras": nüüd tuleb hakata eelarvet avastama

Kolmapäeva õhtul küsis "Aktuaalne kaamera" Jürgen Ligilt täpsustavalt, kas järgmise aasta kärbete maht on 132 miljonit eurot.

"Ma pean ise avastama seda alles, sest see pole isegi jäämäe veepealne osa, vaid need on kõik need tabelid, mul tekib küsimus, kas see asi on sees ja kas too asi on sees. Näiteks kas kinnisvarainvesteeringud on sees, ma pole kindel, ja nende edasilükkamine. Või teatud vältimatud lisakulud, mille me valitsuses jätsime ministeeriumite kätte, sest need siiski nii vältimatud ei ole, kuigi seadus ette nägi, nii et nad pidid tegelikult koomale tõmbama. Nii et palju asju, mis tuleb enda jaoks alles selgeks teha, mis ühte või teise tabelisse üldse kirja läks," vastas Ligi.

"Meie tegeleme tõesti suurte valikutega ja siin all on väga paljude inimeste töö. Et seda uue nurga alt vaadata, nüüd tuleb hakata avastama," ütles rahandusminister, kes enda sõnul nägi paberkujul kogu riigieelarvet esimest korda "Aktuaalse kaamera" stuudios.

Ligi ütles ka, et kuigi tema oleks maksumuudatused ja kärped teistmoodi teinud, siis on riigieelarve puhul tegemist kompromissiga.