Riigieelarve kulude ja investeeringute ning tulude vahe on 1,35 miljardit eurot. See on see summa, mis tuleb kulude ja investeeringute katmiseks laenata. Samas käesoleva aasta eelarvega võrreldes väheneb defitsiit 11,5 protsenti.

Peaminister ja Reformierakonna juht Kristen Michal ütles eelarvet tutvustaval pressikonverentsil, et jätkuvalt elab Eesti riik üle võimete. "Me endiselt kulutame rohkem kui meil tulusid on. Eesti Panga president Madis Müller eile kirjeldas seda võib-olla lihtsalt, et öeldes, et iga 100 euro kohta, mis meil tuludes on, kulutame 110 eurot," ütles Michal.

"See vahe tähendab seda, et me ikkagi elame endiselt veidi võlgu, veidi üle jõu riigina. Ja see ei ole jätkusuutlik. See tähendab seda, et järgnevatel aastatel tuleb teha kärpeid," ütles Michal, öeldes et kärbete summa tuleb nelja aasta peale 1,4 miljardit eurot.

Rahandusminister, ja Michali parteikaaslane Jürgen Ligi ütles, et eelarve kokku saamiseks tuli langetada palju ebameeldivaid otsuseid. "Neid otsuseid tegelikult oleks pidanud varem alustama. Eelarve seis, riigi rahanduse seis on väga kehv," ütles Ligi.

"Me peame selle tõttu oma kulutusi kokku võtma. Nii riigi kui kodanike poolt. See tähendab, et on eelarvekärped ja on maksutõusude ajal, kus tegelikult veel majandus ei õitse," rääkis Ligi.

Kuigi eelarve kava kohaselt kasvab on valitsus praeguse kava kohaselt leppinud kokku koos käesoleva aasta lisaeelarvega järgnevate aastate kärped.

Rahandusministeeriumi andmetel peaksid kärped järgmisel aastal kulusid vähendama 164 miljonit eurot võrra, 2026. aastal 325 miljoni euro võrra, 2027. aasta 388 miljoni euro võrra ja 2028. aastal 397 miljoni euro võrra.

Siseminister ja sotsiaaldemokraatide juht Lauri Läänemets märkis, et tema hinnangul tuleks jällegi kärbetest edaspidi hoiduda ja asuda riigipalgaliste sissetulekuid tõstma.

"Seetõttu on mul väga hea meel, et me oleme kokku leppinud selle võimaluse, et 2026. aastal siis ka palgatõusud avalikus sektoris tuleks," rääkis Läänemets. "Kõige olulisem on see, et meil oleks rohkem paremaid töökohti. Et meil oleks kõrgemad palgad ja Eesti inimestel oleks võimalik väärikalt ja paremini ära elada."

Eesti 200 juht ja haridusminister Kristina Kallas rääkis, et valitsus tegi suure pingutuse, et viia riigirahandus jätkusuutlikuse teele. Tema sõnul võimaldab parem tasakaal 10 aasta pärast arutada, et pensione ei ole võimalik tõsta, kui muidu oleks pidanud arutama, et pensione ei ole võimalik välja maksta.

Kuigi Kallas mainis veel, et struktuurset tasakaalu oleks vaja veelgi parandada, ütles ta, et mõningates sektorites enam kärpida ei tohiks. "meil inimeste ostujõud on kõvasti pihta saanud, need on valdavalt need valdkonnad, mis riigieelarvest sõltuvad," rääkis Kallas.

Riigieelarve tulude 17,72 miljardist moodustab 14,98 miljardit ehk 85 protsenti maksud ja sotsiaalkindlustusmaksed. Mittemaksulised tulud on kokku 2,73 miljardit eurot ehk 15 protsenti. Järgmise aasta maksukoormus suhestatuna SKP-sse kasvab 0,7 protsendipunkti 35,8 protsendini.

Tuleva aasta 18,2 miljardi euro suurustest kuludest on suurim osa ehk 10,11 miljardit eurot eraldised juriidilistele isikutele, füüsilistele isikutele makstavad toetused on 4,33 miljardit ja riigiasutuste kulud 3,17 miljardit eurot.

Eelarve investeeringud kasvavad järgmisel aastal üheksa protsenti 869 miljoni euroni. Enim ehk 40 protsenti investeeringute eelarvest on kinnisvarainvesteeringud, 39 protsenti muud investeeringud, IT investeeringud 11 protsenti, masinad ja seadmed seitse protsenti ning transpordivahendid kolm protsenti.