"Kui me vaatame laias laastus Eesti maksukoormust või vaatame Eesti avaliku sektori osa majanduses ehk siis valitsuskulutuste osa SKP-s, siis nad on mõlemad Euroopa ühed väiksemad. Ja ausalt öeldes mul on nagu raske ette näha, et sealt oleks veel väga palju võimalik kärpida," rääkis Lõhmus neljapäeval Vikerraadio saates "Uudis +".

"Me oleme seal OECD-s (rikkaid demokraatiaid ühendav Majanduskoostöö ja Arengu Organisatsioon – toim.), isegi mitte ainult Euroopas, vaid kui võtame ka OECD riigid, mis hõlmavad ka mitmeid mitte Euroopa Liidu liikmeid, me oleme seal väga tagaotsas oma maksukoormuse ja kuludega. Nii et need jutud, nagu öeldakse, et on mingi rusikareegel, et kaks kolmandikku eelarve defitsiidi kärpest peaks tulema kuludest ja üks kolmandik tuludest, siis ma arvan, et see võiks kehtida kuskil seal keskosas olevatele riikidele või kõrge maksukoormusega riikide jaoks, kus on midagi kärpida kulude osas. Eesti on seal hoopis teises otsas," lisas ta.

Lõhmus rõhutas uuesti, et see pole eelarvenõukogu seisukoht, kuid tema isiklikust seisukohast on raske öelda, et kärpeid (Eesti riigieelarvest – toim.) on liiga vähe.

Viite kohta maksukoormuse mõjust ettevõtete konkurentsivõimele tõi Lõhmus esile, et ka ettevõtted vajavad võimekat riiki.

"Ettevõtluse konkurentsivõimel on kaks otsa. Me oleme rõhutanud maksukoormust, aga ettevõtetel on oluline ka, et nende selja taga oleks tugev avalik sektor. See nüanss teinekord unustatakse," märkis Lõhmus.

"Ma toon näite, mida ma olen kasutanud erinevates diskussioonides. Ma olen näinud tublisid ettevõtjaid oma eelmises töös, kus ma käisin üle maailma riike nõustamas ja majandusprobleemidega tegelemas. Ma olen näinud riike väga tublide ettevõtjatega, kes tõesti rasketes olukordades teevad imesid, aga nad siiski ei suuda riigi arengut toetada. Ja miks ei suuda – sest seal ei ole lihtsalt tugevat riiki taga! Seal ei ole korralikku konkurentsikeskkonda taga, seal ei ole korralikke seadusi ja nii edasi ja nii edasi. Nii et meie ettevõtjad ei saa olla tugevad ilma tugeva avaliku sektorita. See on asi, mille me oleme ära unustanud," selgitas ta.

Küsimusele, kas Eesti peaks siis veel rohkem kärpima või makse tõstma, vastas Lõhmus, et see on poliitiline otsus. "See on poliitikute otsustada, see on demokraatliku protsessi osa, kui suurt avalikku sektorit me tahame. Ja selle koha pealt, ma kordan veel kord üle, eelarvenõukogu positsiooni ei võta. Oma positsiooni ma ütlesin – kui me lihtsalt vaatame, kui õhuke meil riik on või kui paks meil riik on, siis numbrite põhjal oleme siiamaani toime tulnud ikka suhteliselt madalda maksukoormusega."

Lõhmus rõhutas samas tasakaalus eelarve tähtsust: "Küsimus on selles, et keegi peab meie eelarve defitsiiti finantseerima, kuskilt me peame selle raha saama. Ja meil on väga raske öelda turgudele, et kuulge, me oleme väiksed, me oleme nõrgemad, meil on need ja need mured – andke meile raha odavamalt, andke meile raha rohkem. Raha ei kasva puu otsas, neid šokke tuleb tõenäoliselt meil seetõttu tõesti rohkem. Aga me peame neid šokke finantseerima, me peame selle raha kuskilt saama."

Lõhmus on töötanud ligi 20 aastat Rahvusvahelises Valuutafondis (IMF) Washingtonis finantseksperdina. Lisaks on ta olnud nõunik Euroopa Komisjonis (2009–2013) ning Eesti Panga asepresident (1997–2000). Praegu on ta konsultant erinevate projektide juures IMF-is ja Maailmapangas ning Mõttekoja Praxis ja Avatud Eesti Fondi nõukogude esimees.

Lõhmus on lõpetanud Tallinna Tehnikaülikooli majandusteaduskonna ning omandanud magistrikraadi majanduspoliitika alal USA-s Columbia University in New Yorkis.