Johnson tunnistas, et kahtleb nüüd koroona-aegsete sulgemiste mõttekuses
Ühendkuningriigi endine peaminister Boris Johnson tunnistab oma memuaarides, et ta pole enam kindel, kas koroonakriisiaegne inimeste isoleerimine mängis haiguse võitmisel otsustavat rolli.
Johnson võrdles end keskaegse Inglise kuninga Knud Suurega, kes legendi kohaselt näitas oma õukondlastele inimese võimetust loodusjõudude ees. Ta võrdles pandeemiapiiranguid nende äärmusluses ja tagajärgede poolest keskaegsete piirangutega.
Johnson ütles oma memuaaridest "Unleashed" ("Vabaks lastud") avaldatud katketes, et usub nüüd, et Covid-19 tekkis Hiina labori lekkest, mitte ei pääsenud valla metsloomaturult.
Johnsoni mälestusteraamatu väljavõtetest ilmneb, et Briti kaasaegse ajaloo vaieldamatult ühe kõige vastuolulisema rahuaja poliitika kujundaja tunnistab oma mõtlemise olulist muutumist, tõdes väljaanne The Telegraph.
Johnson tunnistas juba eelmise aasta detsembris koroonakriisi uurimisel antud ütlustes, et ükskõik kumba pidi oleks ta otsustanud, oleks see põhjustanud kohutavat kahju ja vabandas tehtud vigade eest. Kuid ta pole kunagi varem tunnistanud tõsist kahtlust sulgemise tõhususe suhtes, märkis The Telegraph.
Johnson ütles memuaaride katketes, mille avaldas ajaleht Mail on Sunday, et esialgu uskus ta, et sulgemistel on viiruse levikut pärssiv mõju. "Alles hiljem hakkasin vaatama pandeemiakõveraid üle maailma – topeltküüru, mis näis tõusvat ja langevat sõltumata valitsuste lähenemisest," ütles ta.
"Alati oli kaks lainet, olgu siis Hiinas, kus sulgemisi jõustati halastamatult, või Rootsis, kus nad lähenesid vabamalt," seletas Johnson.
"Ma ei väida, et sulgemine ei andnud midagi, olen kindel, et neil oli mingi mõju. Kuid kas nad olid otsustava tähtsusega haiguse tõrjumisel ja selle laine vähendamisel? Võin öelda vaid seda, et ma pole enam kindel," ütles Briti endine peaminister.
Johnson lisas, et ühiskonna lukustamisega näitas riik, et on varauusaegsest Inglismaast vaevu edasi arenenud, viidates Shakespeare'i ajal kehtinud piirangutele, nagu teatrite sulgemine ja matustel osalevate inimeste arvu piiramine.
Ühendkuningriigi valitsus kehtestas esimene üleriigilise sulgemise 2020. aasta märtsi lõpus ja seda hakati tühistama juunis. Järgnesid kohalikud sulgemised, kus ametivõimudele anti lisavolitused sotsiaalse distantseerumise jõustamiseks. 2020. aasta septembris kehtestati Inglismaal siseruumides "kuue reegel" ja järgmisel kuul mitmetasandiliste piirangute foorisüsteem.
See ei hoidnud ära vajadust teise riikliku sulgemise järele novembris, mis kestis peaaegu kuu. Kolmas algas 2021. aasta jaanuari alguses ja lõpetati osaliselt alles mais.
Eksperdid on öelnud, et sekkumine mõjus kõige rängemalt puuetega lastele.
The Telegraph tõdes ka, et Johnsoni kiindumus sulgemispoliitikasse näis olevat vastuolus tema isikuvabaduste kaitsmise ajalooga.
Johnsoni valitsuse liige Michael Gove, kes pooldas koroonaajal rangeid piiranguid, ütles eelmise aasta novembris, et sulgemised olid vastuolus endise peaministri maailmavaatega.
Johnsoni partei endine juht Ian Duncan Smith, kes oli sulgemismeetmete terav kriitik, ütles laupäeval, et teadlased põhimõtteliselt kiusasid Johnsoni ning ta oleks pidanud leidma teisi autoriteete, keda kuulata.
Väidetavalt kirjeldab Johnson oma raamatus 2020. aasta lõpul kehtinud mitmetasandilist piirangute süsteemi kui "hullu". "See on nagu need veidrad keelud Moosese kolmandas raamatus neljajalgsete loomade kohta, keda tohib süüa, või keeld oma põskhabet kärpida," kirjutas ta.
Rääkides koroonaviiruse päritolust, märkis Johnson: "Kogu Covidi-katastroofi juures on kohutav asi see, et see näib olevat kõigis aspektides täielikult inimese loodud. Nüüd tundub ülimalt tõenäoline, et mutatsioon oli mõne Hiina laboris tehtud katse tulemus."
See, et viirus lekkis Wuhani viroloogiainstituudist, on ka USA ekspresidendi Donald Trumpi pikka aega kuulutatud seisukoht, märkis The Telegraph.
Viimasel ajal on ka USA Föderaalne Juurdlusbüroo (FBI) öelnud, et usub viiruse pärinemist kõige tõenäolisemalt Hiina valitsuse kontrollitavast laborist.
Sellele teooriale avaldas pandeemia ajal agressiivset vastupanu suur osa peavoolu akadeemilisest kogukonnast, kes pooldas zoonootilist ehk viiruse loomalt-inimesele kandumise teooriat.
Ühendkuningriigis registreeriti ligi 227 000 inimesel surma ühe põhjusena Covid-19. Esitatud andmetel oli kõige surmavam päev 19. jaanuar 2021, teise sulgemise ajal, mil registreeriti 1490 koroonaviirusega seotud surma.
Johnson kommenteeris ka üht pidu oma ametiruumides, mille eest talle ja hilisemale peaministrile Rishi Sunakile trahv määrati, märkides, et ta pidas trahviteadet naljaks. Ta lisas, et tema suurim viga selles olukorras oli, et ta avaldas rea üsna haletsusväärseid vabandusi, isegi kui ma ei teadnud sündmustest, mille pärast vabandasin. "Minu vingumine ajas inimesed lihtsalt vihasemaks," tunnistas endine peaminister.
Toimetaja: Mait Ots