Riigi tellimusel fosforiidiuuringuid tegeva Eesti geoloogiateenistuse töötajate, ajakirjanike ja paarikümne rahumeelse protestija silme all alustati neljapäeva keskpäeval Kunda lähedal asuvas Aru-Lõuna karjääris puurimist.

Eesti geoloogiateenistus on viimastel aastatel teadusuuringuteks proove võtnud väikestest, umbes kümnesentimeetrise läbimõõduga puuraukudest. Tehnoloogiliste katsete jaoks toovad nad suurema koguse fosforiiti maa peale esimest korda. Selleks puuritakse seitse enam kui meetrise läbimõõduga auku.

"Selliseid puurauke tehakse Eestis aastas üle tuhande. Eriliseks teeb selle see, et auku kasutatakse uuringu käigus. Meie ettevõte on seda ka varem teinud, näiteks põlevkiviuuringutel Jordaanias kümmekond aastat tagasi," ütles inseneribüroo Steiger juhatuse liige Erki Niitlaan.

Vahetult enne põhipuurimisi võeti proove testpuuraukudest. Need näitasid, et uuringualal on fosforiiti viiendiku võrra vähem, kui seda varasemate andmete põhjal võis arvata. 

"Lähedal asuvad ajaloolised puuraugud näitasid, et siin peaks olema pisut paksem fosforiidikiht. See, mida me esimeste puurimistega järeldasime, on et fosforiidikiht on selles täpses asukohas kahe meetri paksune, mida on oodatust umbes pool meetrit vähem," lausus Eesti geoloogiateenistuse vanemgeoloog Johannes Vind.

Uuringud on hüdrogeoloogide kinnitusel veetasemele ohutud, sest pärast maarete väljatoomist augud suletakse.

"Kui me oleme selle proovi kätte saanud, siis auk suletakse ning savi ja betooniga isoleeritakse ära ka kaks põhjaveekihti, mille me uurimise käigus avame," ütles Eesti geoloogiateenistuse vanemhüdrogeoloog Maile Polikarpus.

Eesti geoloogiateenistuse fosforiidiuuringud on veninud. See on pannud kahtluse alla, kas uuringud lõppevad tähtajaks, milleks on tuleva aasta lõpp. Kusjuures senini pole leitud ettevõtet, kes maavaradega tööstuslikke katseid teeks.

"Lootsime, et üks labor saaks kõik need tööd ära teha, aga kahjuks nii ei ole. Nüüd oleme olukorras, kus otsime erinevaid teenusepakkujaid, kes kõik meile vajalikud tööd ära teeks," lausus Eesti geoloogiateenistuse maavarade osakonna juhataja Tiit Kaasik.

Puurimistingimused on piirkonnas keerulised. Seetõttu on veel lahtine, millal esimesed tonnid umbes 21 meetri sügavusel asuvat fosforiiti proovideks maa peale tuuakse.

Esimese puurimispäeva õhtuks oli puurimisega jõutud 4,5 meetri sügavusele.