Kliimaministeerium ootab kliimaseaduse eelnõule ja seletuskirjale tagasisidet 5. septembrini.

Kliimaseaduse eelnõu eesmärk on vähendada heitmeid. "Teekond aastani 2050 on siiski veel üsna pikk ja oluline on, et need trajektoorid sektorite kaupa, kuidas saastet vähendada, oleme paika pannud. Milliste meetmetega neid saavutada, seal on täna juba loetelu, aga teades seda, et selles valdkonnas tehnoloogiad arenevad väga kiiresti, siis neid meetmeid võib selle aja jooksul juurde tulla, neid võib olla vajalik muuta. Selleks on juures ka kliimanõukogu, kes koosneb teaduse taustaga spetsialistidest, kes annavad nõu nii valitsusele kui ka riigikogule, kuidas neid meetmeid kujundada," rääkis kliimaminister Yoko Alender "Aktuaalsele kaamerale".

Ministeerium selgitab, et kliimakindla majanduse seaduse eelnõus on suurim mõju puhta energia tootmise kasvul, mis on ka tähtis osa majanduse konkurentsivõime tagamisel. Valdkondlikke eesmärke seades on jäetud kasvuruum uue puhta tööstuse investeeringute soosimiseks. Riik toetab ettevõtete rahvusvahelist konkurentsivõimet ka läbi keskkonnahoidlike riigihangete ja investeeringute ja lihtsamaks muutub uute tehnoloogiate katsetamine.

Kliimakindla majanduse seadusega seatakse ministeeriumi sõnul trajektoor, kuidas Eesti majandus saab sammu pidada Eesti peamiste eksporditurgude ootustega. "Juba praegu oleme 1990. aastaga võrreldes saastet tublisti vähendanud. Heite edaspidise vähendamise suurim võti peitub energiasüsteemi muutmisel puhtaks ja taskukohaseks," selgitas kliimaministeeriumi rohereformi asekantsler Kristi Klaas.

Energeetikasektori fookuses on taastuvenergia osakaalu ja tootmise kasv. 2040. aastaks peab ka varustuskindlus olema tagatud CO2 heite vabalt. Samuti arendatakse 2040. aastaks CO2 vabaks soojuse tootmine.

Transpordisektori fookus on linnades heite vähendamisel, sest sealt tuleb enamik heitest. Selleks luuakse juurde jalgsi, jalgrattaga ja ühistranspordiga liikumise võimalusi ning viiakse ühistransport võimalikult säästlikuks. Eesmärk on, et linnades tehtaks umbes 60 protsenti kooli ja tööle käike jalgsi, ratta või ühistranspordiga. Praegu on see umbes 40 protsenti.

Põllumajanduse heite vähendamise keskmes on erinevad täppislahendused, mis aitavad muu hulgas kahandada mineraalväetiste kasutamist, samuti karjatamise osakaalu suurendamine, turvasmuldadel põllumaa mullasõbralikum kasutus ning biogaasi tootmise suurendamine.

Põlevkivitööstuses antakse edaspidi kaevanduslubasid vaid põlevkivikeemia või muude toodete tootmise eesmärgil, mis ei ole kasutatavad kütuste ega energiakandjatena.

Hoonete valdkonna heite vähendamiseks on ministeeriumi hinnangul tähtis renoveerida ja parandada elukeskkonda. Seda toetab riik läbi erinevate toetusvoorude. Samuti muudetakse energiatõhusamaks tänavavalgustus.

Jäätmete sektori heite vähendamine saavutatakse ministeeriumi plaani järgi jäätmereformi ja ringmajanduse soodustamise abil.

Maakasutussektori heite vähendamise alused on turbakaevandamise keskkonnamõju kahanemine, kestlik metsandus, looduskaitse ja kahjustunud ökosüsteemide seisundi parandamine ning mõistlik ja läbimõeldud maakasutuse planeerimine.

Seaduses on oluline ka kliimamuutustega kohanemise võimekuse tõstmine. Seadus seab kogu riigisektorile ootuse kliimamuutuste mõjudega arvestada kõigis planeerimisprotsessides, samuti hangetes ja taristuehituses.

Kliimaministeerium viib saabunud tagasiside põhjal sisse täiendused ning esitab sügisel seaduse riigikogule.