EPP kutsub europarlamenti sisepõlemismootorite keeldu tagasi võtma
Euroopa Parlamendi suurim fraktsioon EPP kutsub Brüsselit leevendama autode süsinikuheitmete vähendamise poliitikat, vahendab Reuters neile avaldatud seisukoha eelnõu.
Paremtsentristliku Euroopa Rahvapartei (EPP) seisukoht ning ka autotootjate ja riikide avaldused suurendavat survet Brüsselile, et liit tuleks vastu probleemide küüsis vaevlevale Euroopa autotootmissektorile.
EPP seisukoht on, et Euroopa Liidu määrus keelata 2035. aastaks CO2-heitega autode müük "tuleks ümberpöörata" ning lubada biokütustel ja muudel alternatiivkütustel töötavate sisepõlemismootoriga autode müük ka pärast seda kuupäeva.
Fraktsiooni hinnangul tuleks seadust muuta ka elektriakut ja sisepõlemismootorit sisaldavate hübriidautode kohapealt. Fraktsioon palub Brüsselil järgmisel aastal varakult läbi vaadata 2035. aasta poliitika nende muudatuste tegemiseks.
Euroopa autosektor seisab silmitsi probleemidega – vähese nõudluse, Hiina konkurentsi ja oodatust väiksema elektrisõidukite müügi tõttu on ohus tuhanded töökohad.
Euroopa Rahvaparteil on europarlamendis märkimisväärne poliitiline mõju – enamik uue Euroopa Komisjoni 27 liikmetest kuulub EPP ridadesse, sealhulgas ka president Ursula von der Leyen.
Eelnõus märgiti ka, et autotootjad peaksid olema kaitstud järgmisel aastal jõustuvate rangemate süsinikuheite piirangute eest.
Euroopa autotootjate liidu (ACEA) president Luca de Meo, kes juhib Renault'd, ütles teisipäeval, et EL-i praegune poliitika tähendab, et autotööstust võib ees oodata 15 miljardi euro suurune trahv.
"Need, kes reeglid kehtestasid, ei ole loonud vajalikke turutingimusi, võimaldanud laadimisinfrastruktuuri, stabiilseid soodustusskeeme, energia hinnakujundust jne," lausus de Meo.
De Meo ütles, et 2025. aasta CO2 piirnormid on kiireloomuline probleem ning et 2035. aasta sisepõlemismootorite keelustamise osas on lahenduse leidmiseks aega veel 10 aastat.
EPP soovitab lükata ka 2025. aasta piirmäärad edasi 2027. aastasse või leevendada seda, kuidas autotootjad peaksid tingimusi järgima.
Brüssel on seni sellistele üleskutsetele vastu seisnud. EL-i kliimavolinik Wopke Hoekstra ütles septembris, et kliimaeeskirjad tagavad prognoositava investeerimiskeskkonna ja paljud ettevõtted on EL-i teavitanud, et nad püsivad eesmärkide saavutamiseks tempos.
Sellest ajast alates on sektori probleemid aga teravamaks muutunud – Volkswagen on teatanud plaanist sulgeda Saksamaal tehased ja autotootjad valmistuvad tulevase USA presidendi Donald Trumpi kehtestatud võimalike tariifide laineks.
EPP on viimasel ajal teinud mõningaid edusamme leevendamaks rohepoliitikat. Eelmisel kuul lükkas EL pärast EPP, tööstusharude ja riikide vastuseisu aasta võrra edasi metsaraadamisevastase seaduse rakendamise.
Toimetaja: Valner Väino
Allikas: Reuters