Kolmapäeval tuli avalikkuse ette, et Eestit elektriga varustavatest objektidest on seni ainult ühe füüsilise kaitse kohta kehtestatud selged nõuded, mis tulenevad riigikaitseobjekti staatusest. Riigikontroll soovitab julgeolekuolukorra muutumisele viidates oma auditi tulemuste põhjal hinnata terviklikult vajadust määrata elektriga varustavaid objekte riigikaitseobjektiks.

Läänemets ütles, et temas see riigikontrolli audit kõhedust ei tekita. "Sest me oleme vahepealsel ajal palju teinud. Palju teinud isegi siis kui need objektid ei ole riigikaitse nimekirjas. See ei tähenda seda, et politsei või kaitsepolitsei poleks nende asutuste või nende ettevõtetega ühenduses olnud, nõustanud neid, kuidas julgeoleku meetmeid kasutusele võtta, mida tähele panna, mismoodi reageerida. Seda me oleme korduvalt viimaste aastate jooksul teinud," kommenteeris Läänemets.

Läänemetsa sõnul oli aastal 2017, kui riigikaitseobjekti staatuse alla pandi vaid üks objekt, ohuhinnang teine. Ta rõhutas, et töö erinevate riigikaitseobjektide nimekirjaga käib.

"See protsess, et millised peaks olema riigikaitseobjektid, on kestnud üle aasta. Kõigepealt tehti riigikaitse tegevuskava, see sai eelmise aasta lõpus vastu võetud, selle järgi tulevad riigikaitse objektid ja taristu on seal üks väike osa. Ja lõppkokkuvõttes, kui tundub, et riigikaitse objekt tähendab seda, et kas kaitseväelane või politseinik hakkab seda valvama, siis ei hakka. See tähendab teatud meetmete kasutusele võttu. See hetk, kui politseinik tuleb valvama, peab olema riigis midagi oluliselt rohkem juhtunud," rääkis Läänemets.

"See ei puuduta ainult energiataristut. Meil on väga palju teisi objekte, mis varsti otsustatakse riigikaitse objektidena. Loomulikult tuleb lisa. Üks protsess on see, kus me määrame ära riigikaitseobjektid sellise tavakäitumise raames ja teine puudutab desünkroniseerimist, me siin ka teeme varsti otsused, mis on ajutised riigikaitse objektid, et seal teatud meetmed kasutusele võtta," lausus Läänemets.

"Kui me räägime sellest desünkroniseerimisest, siis ühtpidi tundub, et see on tavaline nädalavahetus, kui see toimub, ja loodetavasti on ka ja me püüame teha, et oleks tavaline. Teistpidi, lahtiühendamine Venemaast. Me kaotame ühe suure ja kõige viimase olulise sõltuvuse ära. Ta oma protseduurilt on midagi sellist, mida maailmas tehakse harva. Ja arvestades julgeolekuolukorda, siis meil on seal erinevad politseioperatsioonid, julgestusoperatsioonid juures. Me teeme seda, mitte sellepärast, et me teame, et keegi tuleb ründama, vaid see on tavaline tegevus, kuidas turvalisust tagatakse, heidutatakse ja ennetatakse probleeme. Ta on väga suur tegevus. Ma julgen öelda, et sajad ja sajad inimesed Eestis tegelevad sellega päris pikka aega," rääkis Läänemets.

Kuigi endine mereväe ülem Jüri Saska on öelnud, et Eestil ei ole võimekust Läänemerel viia läbi ühendoperatsioone, et pidada kinni sabotaažis kahtlustatav laev, kinnitab Läänemets endiselt, et see võimekus on olemas. "Kopteriga me saame teha, sõltumata sellest kui kõrge on laine. Tõesti, meie mereväe aluste jaoks teatud laine kõrgus on kättesaamatu. Aga see on ka protsess, mille me oleme käima pannud, et osta riigilaevastikule mingil hetkel uued laevad. Ja me täna vaatame ka seda, kas me saame neile sellise julgeoleku funktsiooni juurde, et nii kaitsevägi kui ka politsei saaksid neid operatsioonideks kasutada," ütles Läänemets.

Läänemetsa sõnul on kaalumisel ka see, kas politsei- ja piirivalveameti kopterid tuleks plaanitust varem välja vahetada. Kopteri hind on tema sõnul 30 kuni 40 miljonit eurot.

Kolmapäeval selgus, et üha enamatel tundidel ei saa tehnilistel põhjustel õhku tõusta ükski lennusalga kolmest kopterist. Jäätumisvastane seade on ainult ühel kopteril ning seegi jupsib juba viimased 14 aastat.

Mirko Ojakivi küsis, et kui Venemaa sellisel viisil Eesti vara rikub, lõhkudes energiavarustuseks vajalikke kaableid merepõhjas, siis miks hoitakse lahti Eesti ja Vene piiri. "Meil on olemas plaan, kui vaja seda piiri panna. Küsimus on lihtsalt selles, kas piiri sulgemine võib panna venelasi ümber mõtlema? Ei pane. Kas piiri sulgemine võib tuua kaasa suurema ränderünde nagu Poolas või mõnes teises riigis? Me ei tea. Aga kui ta selle kaasa toob, siis me peame arvestama sellega, et me oma julgeoleku ressursi kulutame sinna. Sellel on väga suur hind ühiskonna peale. Kas see on mõistlik? Ei ole," vastas Läänemets.