Riigikohus jättis Tederi, Korbi ja Keskerakonna süüdimõistva otsuse jõusse

Riigikohus jättis reedel tehtud otsusega jõusse Tallinna ringkonnakohtu mullu märtsis tehtud otsuse, mille kohaselt mõisteti Keskerakond, selle endine peasekretär Mihhail Korb ja ärimees Hillar Teder süüdi mõjuvõimuga kauplemises.
Tallinna ringkonnakohus tühistas eelmise aasta 18. märtsi otsusega Harju maakohtu varasema õigeksmõistva otsuse ja tegi uue otsuse, millega tunnistas Hillar Tederi, Keskerakonna endise peasekretäri Mihhail Korbi ja Keskerakonna mõjuvõimuga kauplemises süüdi.
Korbi, Tederi ja Keskerakonna kaitsjad taotlesid Tallinna ringkonnakohtu süüdimõistva otsuse tühistamist.
Reedel otsustas riigikohus, et jätab ringkonnakohtu otsuse muutmata, kuid täiendas otsuse põhjendusi. Rahuldamata jäeti ka kassatsioonid. Korbi ja Keskerakonna kaitsjate taotlused hüvitada süüdistatavatele menetluskulud jättis kohus samuti rahuldamata.
Seega jäävad kehtima toona mõistetud karistused. Ringkonnakohus karistas Hillar Tederit aasta ja viie kuu ning Mihhail Korbi aasta ja kahe kuu pikkuse tingimisi vangistusega. Keskerakonda karistati 750 000 euro suuruse rahalise karistusega, mida suurendati varasema otsusega mõistetud karistuse kandmata osa võrra ja liitkaristuseks mõisteti erakonnale rahaline karistus miljon eurot.
2020. aasta veebruaris pakkus Hillar Teder Eesti Keskerakonnale annetust ja soovis vastuteeneks, et erakonna peasekretär Mihhail Korb kasutaks mõjuvõimu Tallinna linnapea Mihhail Kõlvarti üle.
Teder soovis jõuda kiiresti kompromissini temaga seotud OÜ Porto Franco ja linnavalitsuse vahel servituudi tasu üle peetavas vaidluses, kuna servituudi seadmise taga seisis 100 miljoni euro suuruse laenulepingu sõlmimine. Riigikohus nõustus ringkonnakohtuga, et mõjuvõimuga kauplemise kokkuleppe sõlmimine Hillar Tederi ja Mihhail Korbi vahel on tõendatud.
Riigikohtu kriminaalkolleegium rõhutas, et karistatav on sellise kokkuleppe sõlmimine, kus vara või muu soodustuse lubaja või andja usub (vahest ka ekslikult), et seeläbi õnnestub tal saada ametiisikult mingisugune enda jaoks kaalukas eelis. Hoolimata eesmärgi saavutamisest, õõnestab juba ainuüksi sellise kokkuleppe sõlmimine usaldust avaliku võimu aususe vastu.
Riigikohus selgitas, et isiku mõjuvõim teise üle võib tuleneda tema ametipositsioonist või sotsiaalsest staatusest. Kuigi võib järeldada, et võime ametiisikut mõjutada on eelkõige temast kõrgemal positsioonil paikneval või tema lähikonda kuuluval isikul, võib see võime olla ka muul isikul. Kolleegiumi hinnangul põhjendas ringkonnakohus veenvalt, et Mihhail Korbil oli võimalik mõjutada linnapea tahet ja otsustusi sõnaõiguse tõttu erakonna juhtimises.
Keskerakonna kaitsjad heitsid ringkonnakohtule ette, et karistusmäära valikul ei arvestatud erakonna varalist seisu. Riigikohus selgitas, et kuna karistusega soovitakse põhjustada süüdlasele reaalselt tajutavaid kitsendusi ja kadusid, tuleb isiku karistustundlikkust hinnata karistuse kohaldamise aja seisuga. Vaadates erakonna 2023. aasta tulusid ja kulusid, ei ole 750 000 euro suurune rahaline karistus kolleegiumi hinnangul ülemäärane.
Riigikohus avaldas oma kodulehel ka riigikohtu kriminaalkolleegiumi kohtuniku Hannes Kirise selgitused.
Harju maakohus mõistis 2023. aastal kõik kohtualused täielikult õigeks, kuna toona asja arutanud kohtuniku Aime Ivansoni arvates ei toimunud Porto Francoga seoses mingit mõjuvõimuga kauplemist.
Toimetaja: Karin Koppel