Kongressis enamust hoida sooviv Trump loobus Stefaniku määramisest ÜRO-sse

USA president Donald Trump ütles neljapäeval, et loobub oma senisest plaanist nimetada Ameerika Ühendriikide suursaadikuks ÜRO-s vabariiklasest esindajatekoja liige Elise Stefanik, kuna vabariiklased peavad säilitama oma napi enamuse kongressi alamkojas.
Trump ütles ühismeediakeskkonnas Truth Social, et palus Stefanikul kui tema ühel suurimal liitlasel jääda kongressi toetama tema tegevuskava elluviimist, selle asemel, et parlamendist lahkuda, mis kutsuks esile valimised tema valimisringkonnas New Yorgi osariigis, mis küll kaldub vabariiklasi toetama.
"On oluline, et säilitaksime KÕIK vabariiklaste koha kongressis," ütles Trump sotsiaalmeedia postituses. "Arvestades väga nappi enamust, ei taha ma riskida sellega, et keegi teine Elise kohale kandideerib," lisas ta.
Stefanik on Trumpi lähedane liitlane ja president valis ta ÜRO-sse USA-d esindama juba vähem kui nädal pärast oma valimisvõitu novembris. Seda teades oli Stefanik loobunud oma rollist vabariiklaste eesotsas esindajatekojas, valmistudes astuma uude ametisse ÜRO-s. Ta on olnud Trumpi üks lähemaid liitlasi ja toetajaid kongressis ning tema tagasitõmbamine šokeeris Washingtoni, märkis väljaanne The Wall Street Journal (WSJ). Stefaniki ametisse kinnitamise hääletus – ja kavandatav parlamendist tagasiastumine – olid jäänud pooleli, kuna vabariiklased soovisid esmalt täita teised vabad ametikohad.
Vabariiklastel on USA esindajatekojas, kus on praegu neli täitmata saadikukohta, napp 218:213 enamus, mis tähendab, et nad saavad endale lubada mitte rohkem kui kahe hääle kaotamist hääletustel, mille vastu hääletaksid kõik demokraadid. Samas valmistuvad vabariiklased parlamendis läbi suruma mitme triljoni dollari suurust paketti, mis keskendub maksude ja kulutuste kärpimisele, et tegelda riigivõlaga, mis ületab 36,6 triljonit dollarit ning samal ajal ka piirivalve tõhustamise meetmetega.
Stefanik ütles telekanalile Fox News, et tal oli neljapäeval Trumpiga mitu vestlust ja et ta on uhke, et saab olla oma kõrgeima liitlase toetajate liider parlamendis ning lisas, et see jääb nii ka edaspidi.
USA esindajatekoja spiiker Mike Johnson kiitis Stefanikut: "On hästi teada, et vabariiklastel on õhkõrn häälteenamus ja Elise nõusolek oma kandidatuuri tagasi võtta võimaldab meil hoida oma üht kõige karmimat ja resoluutsemat liiget, et aidata edendada president Trumpi "Ameerika kõigepealt" poliitikat," ütles ta sotsiaalmeedia postituses.
USA suursaadiku kohusetäitja ÜRO juures on olnud pärast seda, kui eelmise presidendi Joe Bideni administratsiooni saadik Linda Thomas-Greenfield jaanuaris ametist lahkus, veterandiplomaat Dorothy Shea.
Seni pole teada, kelle Trump võib Stefaniku asemel valida.
USA on suurim panustaja ÜRO eelarvesse. Ta oli ka üks maailma suurimaid humanitaarabi andjaid, kuid Trumpi administratsioon on kärpinud välisabi, sealhulgas ÜRO agentuuride kaudu antavat abi, miljardite dollarite ulatuses.
Trump ütles veebruaris, et ÜRO-l on suur potentsiaal ja USA jätkab sellega kaasas käimist, kuid lisas, et organisatsioon peab end kokku võtma.
ÜRO lükkas kriitika tagasi, öeldes, et peasekretär Antonio Guterres on reformide elluviimise nimel väsimatult tööd teinud. Selle kuu alguses teatas Guterres uuest algatusest tõhususe parandamiseks ja kulude vähendamiseks. Maailmaorganisatsioon saab sel aastal 80-aastaseks.
Guterres ei ole veel Trumpi ega välisminister Marco Rubioga rääkinud.
Pärast ametisse naasmist 20. jaanuaril on Trump peatanud USA koostöö ÜRO inimõiguste nõukoguga, peatanud Palestiina abiagentuuri UNRWA rahastamise ja andnud korralduse vaadata üle liikmesus ÜRO kultuuriagentuuris UNESCO.
Ta on teatanud ka USA plaanist lahkuda Pariisi kliimaleppest ja Maailma Terviseorganisatsioonist.
Toimetaja: Mait Ots
Allikas: Reuters, The Wall Street Journal