Õpetajate keskmine palk on Eesti keskmisest palgast maha jäänud, sel aastal ei tõusnud palk üldse, nii et haridustöötajad ootavad palgatõusu.

"Riigi keskmine on kahe aasta tõusnud 14 protsenti, õpetajatel neli protsenti," tõi välja haridustöötajate liidu juht Reemo Voltri.

"Kindlasti me tahame näha, kuidas me ikkagi jõuame selleni, mis on aastaid siin räägitud ja lubatud, et õpetajate palk peab algama riigi keskmisest. See eeldaks ikkagi järgmisel kahel aastal kümme-üksteist protsenti palgatõusu."

Haridus- ja teadusminister Kristina Kallas kinnitas eelmisel nädalal, et soovib sõlmida õpetajatega palgatõusuks leppe järgmiseks kaheks aastaks.

"Õpetajate palk tõesti järgmine aasta peab tõusma, me ei saa minna nulliringiga. Õpetajate palk on keskmisest palgast maha jäämas ja me peame leidma need vahendid, isegi kui meil on väga kitsas tegelikult selle riigieelarvega ja kaitsekulud imevad päris tugevasti eelarve potentsiaalset lisatulu. Aga me peame sellega tõesti tegelema, me peame selle raha leidma," möönis Kallas.

Kallase sõnul oleks õpetajate soovitud kümneprotsendiseks palgatõusuks vaja riigieelarvest 77 miljonit eurot. Seda raha ilmselt ei tule.

"Ma nii optimistlik ei oleks, et me nii suurt palgatõusu teha saame. Aga meie soov on olnud see, et me sõlmiksime leppe järgmiseks kaheks aastaks palgatõusu osas ette juba ära, mitte ainult ühe aasta kaupa. Me võiksime Eestis siiski seda hakata praktiseerima, et meil on kollektiivlepingud, mis annavad õpetajatele palgakindluse pikemaks kui ainult üheks aastaks," rääkis Kallas.

Reemo Voltri sõnul on õpetajad valmis ka streikima

"Õpetajaskond saab väga hästi aru julgeolekuolukorrast ja selle tõttu me ka ei hakanud suuri proteste tegema selle aasta mittetõusu kohta. Aga selline olukord kindlasti ei saa jätkuda. Me peame mõtlema ka sellele,  et riik peab olema kaitstud, aga samas me peame suutma jätkata hea hariduse andmist Eestis. See on väga suure löögi all, kui me ikkagi anname järjekindlalt signaali, et ära tule meie ametit õppima, sest palka siin ei maksa."