Kaks Ida-Virumaa valda saaks riigilt raha, kui seal suletaks gümnaasium
Haridus- ja teadusministeerium tegi viiele Ida-Virumaa omavalitsusele ettepaneku korrastada põhikoolivõrku eesmärgiga muuta väheneva elanikkonnaga piirkondades õpikeskkond tänapäevasemaks. Toila ja Alutaguse omavalitsuses tähendaks toetuse vastuvõtt koolide gümnaasiumiosa sulgemist.
Haridus- ja teadusministeerium lubab Ida-Virumaale põhikoolivõrgu korrastamiseks toetust 60,7 miljonit eurot, millest põhiosa tuleb Euroopa Liidu struktuurifondidest. Toetusettepanek tehti kaheksast Ida-Virumaa omavalitsusest viiele: Kohtla-Järve, Narva ja Narva-Jõesuu linnale ning Alutaguse ja Toila vallale.
"Meie andmete järgi, kui me vaatame statistikaameti sünniandmeid ja prognoose ning Tartu Ülikooli rändekalkulaatorit, muutub nendes Ida-Virumaa omavalitsustes õpilaste arv lähiaastatel vähemuse suunas kõige rohkem ehk kõige rohkem on seal vaja haridusvõrku ja ka taristut korrastada," ütles HTMi riigivara valitsemise valdkonna juht Indrek Riisaar, kelle sõnul on toetus mõeldud hoonete ehitamiseks ja sisustamiseks ning hooneid ümbritsevate maa-alade korrastamiseks.
Rahalistes raskustes Kohtla-Järve linnapea Virve Linder nentis, et riigiga läbirääkimistel on jõutud arusaamani, et lapsed peaksid saama kvaliteetse hariduse omavalitsuse rahakoti paksusest sõltumata.
"On hädavajalik, et Kohtla-Järvel, mis on Eesti suuruselt viies linn, oleksid õpilastel võrdsed õppimistingimused teiste Eesti piirkondade lastega," sõnas linnapea.
Alutaguse ja Toila on raske valiku ees
Põhiliselt on riigipoolsete ettepanekute sisuks õppehoonete ajakohastamise toetus eeldusel, et omavalitsuses põhikoolid ühendatakse või muudetakse kuueklassiliseks. Toila ja Alutaguse saaks raha tingimusel, et nendes valdades suletaks kooli gümnaasiumiosa. Mõlema valla juhtide sõnul oli juba varemgi plaanis teha tänavu otsus gümnaasiumi tuleviku kohta.
"Alutaguse vallas on praegu käimas hariduse arengukava vastuvõtmine, me eeldame, et me võtame selle sel kuul vastu, kui ei, siis see läheb teisele lugemisele ja siis võib sügisel rääkida konkreetsetest sammudest. Aga üks võimalus, ja see võimalus on olnud juba 20 aastat, on Iisaku kooli gümnaasiumiosa sulgemine. Üks reaalsus on see, et laste arv väheneb, teine reaalsus on aga see, et meil on üks maakonna vähestest eestikeelse keskkonnaga gümnaasiumidest ja Eesti kogukond on selle ümber," rääkis Alutaguse vallavolikogu esimees Marek Kullamägi.
Kui volikogu esimehe sõnul on varemgi riik lubanud Alutaguse valda toetada, juhul kui Iisaku koolis gümnaasiumiosa kinni pannakse, siis uue ja vallale ootamatu ettepanekuna soovib riik ühte kohta ehk Iisakusse koondada kõik valla 7.-9. klasside ehk kolmanda kooliastme õpilased. Praegu on vallas kolm kooli, lisaks Iisaku gümnaasiumile on 9-klassilised põhikoolid Illukal ja Mäetagusel.
Ettepanekutele soovib ministeerium omavalitsustelt vastust hiljemalt oktoobri keskpaigaks.
Ministri ettepanek Toilale
"Teen Toila vallale ettepaneku alustada läbirääkimisi olemasoleva Toila haridustaristu optimeerimise üle, sealhulgas võimalikku gümnaasiumiastmes õppe lõpetamise üle Toila Gümnaasiumis ning nüüdisaegset õpikäsitust toetava kuni 135 õppekohaga põhikooli õpikeskkonna loomise üle. Põhikooli puhul on arutelu all olemasoleva hoone rekonstrueerimine või uue õppehoone ehitamine ning arvestatud on ka teiste võimalike avalike teenuste koondumisega samale taristule. Arvestades juba 2014. a välja töötatud põhikoolide ruumimudeleid oleks sellise õppehoone optimaalseks suuruseks 1600-1800 ruutmeetrit (koolihoone ilma sporditaristuta). Läbirääkimistel soovime arutada võimalusi kolmanda kooliastme osas koostöö tegemiseks naaberomavalitsustega ning sellest tulenevaid mõjusid õppekohtade arvule ja hoone suurusele."
Ministri ettepanekud Kohtla-Järvele
"Teen Kohtla-Järve linnale järgnevad ettepanekud:
1) Jätkata läbirääkimisi Kohtla-Järve Täiskasvanute Gümnaasiumi õppetöö üle andmiseks riigile alates 01. septembrist 2024;
2) Arvestades Järve linnaosa sündide arvu ja prognoose, ei ole selles linnaosas 5-7 aasta pärast vajadust enam kui kahe põhikooli järgi. Õppetöö läbiviimise ja õpilastele taristu kättesaadavuse huvides on kõige optimaalsem Järve Kooli uus õppehoone ehitada kesklinna, soovitavalt riigigümnaasiumi vahetusse lähedusse. Teeme ettepaneku Kohtla-Järve linnale ühendada Kesklinna Põhikool ja Slaavi Põhikool ning võõrandada Pärna tn 49 kinnistu riigile Järve Kooli uue õppehoone ehitamiseks. Oleme valmis juba sel kalendriaastal alustama arhitektuurivõistluse läbiviimisega. Aruteludes tuleb leida lahendus Slaavi Põhikooli õpilastele sobilike õppetingimuste tagamiseks ümberkorralduste ajal;
3) Alustada läbirääkimisi Ahtme linnaossa uue, kuni kolme paralleeliga põhikooli
õppehoone ehitamiseks arvestades võimalusega ka teiste avalike teenuste
koondumisega samale taristule. Arvestades juba 2014. a välja töötatud põhikoolide ruumimudeleid oleks sellise õppehoone optimaalseks suuruseks 4200-4500 ruutmeetrit (koolihoone ilma sporditaristuta). Uue õppehoone ehitamise toetamise läbirääkimistel käsitleda ka tänase Ahtme Kooli õppehoone edasist kasutust. Ida-Virumaa põhikoolivõrgu korrastamisel ning uute õppehoonete ehitamisel kaasava hariduse põhimõtete järgimisel puudub vajadus tänase erikooli tegevuse jätkamiseks."
Ministri ettepanekud Narvale
"Teen Narva linnale järgnevad ettepanekud:
1) Jätkata läbirääkimisi Narva Täiskasvanute Gümnaasiumi pidamise üle andmiseks riigile alates 01. septembrist 2024. Õppetöö läbiviimiseks ja kutseõppega seostamiseks oleme valmis panustama selle kooli haridustaristusse, nt Kalda tn 9 hoones;
2) alustada läbirääkimisi Narva uue kolme paralleeliga põhikooli õppehoone ehitamiseks ja riigi poolseks toetamiseks. Arvestades juba 2014. a välja töötatud põhikoolide ruumimudeleid oleks sellise õppehoone optimaalseks suuruseks 4200-4500 ruutmeetrit (koolihoone ilma sporditaristuta). Uue õppehoone ehitamise toetamise läbirääkimistel soovime käsitleda ka tänase Paju Kooli õpilaste õppetöö korraldamist uues õppehoones ning sellele vajalikku ruumiprogrammi. Eeldatavalt oleks täiendava ruumiprogrammi maht ca 1400-1600 ruutmeetrit. Arvestama peaks ka teiste avalike teenuste koondumise võimalusega samale taristule."
Ministri ettepanek Narva-Jõesuule
"Teen Narva-Jõesuu linnale ettepaneku alustada läbirääkimisi uue õppehoone ehitamiseks Narva-Jõesuusse, arvestades põhikooli õppehoone vajadustega kuni 135 õppekohta, so keskmiselt 15 õppekohta klassis. Arvestades juba 2014. a välja töötatud põhikoolide ruumimudeleid oleks sellise õppehoone optimaalseks suuruseks 1600-1800 ruutmeetrit (koolihoone ilma sporditaristuta) ning võimalusega ka teiste avalike teenuste koondumisega samale taristule. Läbirääkimistel soovime arutada võimalusi kolmanda kooliastme osas koostöö
tegemiseks naaberomavalitsustega ning analüüsida sellest tulenevaid mõjusid õppekohtade arvule ja hoone suurusele."
Ministri ettepanek Alutagusele
"Teen Alutaguse vallale ettepaneku alustada läbirääkimisi arutamaks gümnaasiumiastmes õppe lõpetamist Iisaku Gümnaasiumis ning olemasoleva Iisaku haridustaristu optimeerimist, toetades nüüdisaegset õpikäsitust toetava kuni 135 õppekohaga põhikooli õpikeskkonna loomist, arvestada vajadusel lisaks kolmanda kooliastme ning teiste võimalike avalike teenuste koondumisega samale taristule. Arvestades juba 2014. a välja töötatud põhikoolide ruumimudeleid oleks sellise õppehoone optimaalseks suuruseks 1600-1800 ruutmeetrit (koolihoone ilma sporditaristuta)."