Riik loobus Pärnumaa kalurite püügivahendite kallale minemisest

Regionaal- ja põllumajandusministeerium loobus plaanist vähendada kalavarude kaitse eesmärgil Pärnumaa kalurite püügivahendeid. Varude kaitseks püütakse leida muud meetmed.
Regionaal- ja põllumajandusminister Hendrik Johannes Terrase sõnul on nii ministeerium, teadlased kui ka kalurid ühel meelel, et kalavarude seis on piirkonniti halb.
"Küsimus on selles, kuidas tagada varude taastumine ilma sektorit ülemäära piiramata. Oleme saanud viimaste kuude jooksul palju väärtuslikku tagasisidet nii kalandussektorist kui ka teadlastelt. Selle tagasiside põhjal otsustasime püügivahendite arvu mitte vähendada," ütles Terras.
"Aktuaalne kaamera" kajastas augustis plaani vähendada tulevast aastast Pärnumaal kutseliste kalurite kalapüüniste arvu. Kalurid väljendasid seepeale muret, et püügivahenditesse on investeeritud ja avaldasid soovi, et riik ostaks kalapüügiõigused tagasi.
Nüüdsel Terrase ja kalandussektori esindajate kohtumisel tõdeti ministeeriumi teatel, et otsusest sõltumata ei ole kadunud vajadus kalavarusid kaitsta ja see on kõigi osapoolte mure, sest ilma kalata ei ole ka kalandust.
"Peame ümber mõtestama meetodid, millega kalavarusid kaitsta," ütles ministeeriumi kalanduspoliitika osakonna juhataja Sigmar Suu.
"Alustame mõjusate tehniliste kaitsemeetmete võtmisest liikide ja veekogude puhul, kus see on vajalik. Pärnu lahe kõige pakilisemate vajaduste puhul räägime koha- ja ahvenavaru kaitsemeetmetest, milleks saavad olla kevadine püügikeeluaeg ning alammõõdu ja nakkevõrgu silmasuuruse suurendamine," lisas Suu.
Kohtumisel lepiti kokku, et tehnilised meetmed kehtestatakse koostöös kalandussektori esindajate ja teadlastega.
Samuti tõdeti, et käimasoleva rannareformi väljatöötamise käigus on vaja ühiselt ümber mõtestada püügikorraldus, leides püügivahendite reguleerimisele toimivaid alternatiive.
"Rannapüügireformi eesmärk on sektor terviklikult ümber mõtestada. Muutuva liikide koosluse, traditsiooniliste kalavarude kahanemise ja võõrliikide esiletõusu tõttu on tarvis senine püügiloogika ümber hinnata nii püügiliikide, tööjaotuse kui ka majandusmudelite puhul," selgitas minister Terras.
"Püügikorralduste muudatused võiksid olla näiteks kvoodisüsteemi kasutuselevõtt, aastas püügiks kasutada lubatud püüniste arvu kehtestamine või mõni muu meetod, mis ei sekkuks püügilubade omandiküsimustesse, kuid tagaks kalavarude hea seisu ja püügikoormuse tasakaalu," lisas Sigmar Suu.
Toimetaja: Mirjam Mäekivi








