Prantsusmaa 2027. aasta presidendivalimisi peetakse Euroopa Liidu jaoks otsustavaks hetkeks, kuna euro- ja NATO-skeptiline Rahvuslik Kogu (Rassemblement National, RN) on praegu presidendivalimiste favoriit. Äsjaseid kohalikke valimisi jälgiti tähelepanelikult, et teha kindlaks, kas Marine Le Peni immigratsioonivastane partei on endiselt Prantsusmaa domineeriv poliitiline jõud, kommenteeris väljaanne Politico valimistest ülevaadet tehes.

Kokkuvõttes oli parempopulistide jaoks tegemist kahetise õhtuga. Nende suurim võit tuli Prantsuse Rivieral, kus üks nende liitlastest, Eric Ciotti, võitis Nice'is, mis on Prantsusmaa suuruselt viies linn. Rahvuslik Kogu oli teinud aktiivset kampaaniat ka teistes olulistes lõunapoolsetes linnades, nagu Marseille, Toulon ja Nîmes, kus neil läks küll hästi, aga nad jäid siiski teisele kohale.

Toulonis ja Nîmes'is olid teise vooru hääletused väga tasavägised ning ka Marseille's võitis Le Peni partei 40 protsenti häältest, mis on märkimisväärne hulk Prantsusmaa suuruselt teises linnas, kus on väga mitmekesine ja kosmopoliitne elanikkond.

Positiivset värvingut andes rõhutasid parteijuhid, et nad olid võitnud arvukalt väiksemaid ja keskmise suurusega linnu ja alevikke, eriti nende lõuna pool - nagu Carcassonne, Agde ja Menton – lisades need võidule Perpignanis, mille nad kindlustasid juba eelmisel nädalal.

Rahvusliku Kogu esimees Jordan Bardella ütles Pariisi toetajatele, et partei on saavutanud oma ajaloo suurima läbimurde ja hoiab tugevat hoogu, mis annab märku sellest, et vanal maailmal saab tema "aur otsa".

Rahvusliku Kogu sisuline juht Le Pen kiitis samal ajal võite kümnetes piirkondades ja kohalikes kogukondades juurdumise strateegiat, mis toimib.

Tugev üleriigiliselt, nõrgem suurlinnades

Rahvusliku Kogu argument on, et traditsioonilised parteid, eriti vasakpoolsed, on suurlinnades tugevad, kuid need ei peegelda täielikult laiemaid riiklikke poliitilisi hoovusi, mis kalduvad paremale.

Näiteks Pariisis sai Rahvusliku Kogu kandidaat ja Euroopa Parlamendi liige Thierry Mariani 15. märtsil toimunud esimeses voorus vaid 1,6 protsenti häältest ning teise vooru ei pääsenudki, kuid üleriigiliselt on Bardella endiselt järgmise aasta presidendivalimiste favoriit.

Pärast pühapäevaseid kohalikke valimisi läbi viidud Harris Interactive'i küsitlus kinnitas Bardella favoriidi seisust 2027. aasta valimistel. Küsitluse kohaselt saaks Bardella esimeses hääletusvoorus 35 protsenti häältest, edestades paremtsentristlikku kandidaati, endist peaministrit Édouard Philippe'i 17 protsendipunktiga. Sellegipoolest sütitavad kohalike valimiste tulemused Rahvusliku Kogu strateegide seas kindlasti uuesti muret selle pärast, kas nad suudavad järgmisel aastal teises voorus võita, arvestades, et Prantsusmaal valitsev poliitiline traditsioon – ühineda teises voorus parempopulistide vastu, mis aitas purustada Le Peni presidendikampaania 2017. ja 2022. aastal – oli ka pühapäeval täies jõus.

Nii esines Vahemere-äärses sadamalinnas Toulonis Rahvusliku Kogu tuntud poliitik ja Le Peni lähedane liitlane Laure Lavalette esimeses voorus paljulubavalt, võites 42 protsenti häältest, edestades 13 punktiga ametisolevat konservatiivset linnapead Josée Massi. Kuid pühapäevases teises voorus edestas Massi teda, saades kasu ühe teise kandidaadi taandumisest.

Prantsusmaa kohalike valimiste süsteemi kohaselt pääsevad teise vooru kandidaadid, mis koguvad esimeses vähemalt 12,5 protsenti registreeritud valijate häältest, mis tähendab, et lõppvoorus võivad omavahel võistelda ka rohkem kui kaks kandidaati.

Rahvuslik Kogu lootis, et toetuse kasv suudab seekord murda tema jaoks saatuslikuks saanud teise vooru needuse, milles kõik tema vastu kõik ühinevad, kuid see näib püsivat.

Bardella konkurentidele hingetõmbeaega ei anta

Rahvusliku Kogu konkurentidel ei ole siiski põhjust parempopuliste eirata nende kaotuste tõttu suuremates linnades.

Presidendikandidaat ja president Emmanuel Macroni partei Renaissance juht Gabriel Attal ütles, et pühapäevased tulemused näitasid äärmuste tõusu, viidates mitte ainult parempopulistlikule Rahvuslikule Kogule, vaid ka vasakäärmuslikule Paindumatule Prantsusmaale, mis võitis Kirde-Prantsusmaal Roubaix' linnas ja Pariisi äärelinnas Saint-Denis's.

"See on hoiatussignaal," ütles ta. "Üha rohkem kodanikke, kes nende poolt hääletasid, tahavad, et asjad muutuksid ja muutuksid kiiremini."

Konservatiivse partei Les Républicains'i jaoks olid pühapäevased valimised magus-valusad. Parempoolsed võitsid linnapea koha mitmes keskmise suurusega linnas, sealhulgas Limoges'is, Tulle'is, Brestis ja Clermont-Ferrand'is. Prantsusmaa suuruselt neljandas linnas Toulouse'is alistas endine konservatiiv Jean-Luc Moudenc vasakäärmusliku vastaskandidaadi Paindumatust Prantsusmaast, keda toetas vasakpoolne koalitsioon. Les Républicains'i juht Bruno Retailleau väitis pühapäeval, et parempoolsed on Prantsusmaal kohalik poliitiline jõud number üks.

Kuid parempoolsed purustati Pariisis, kus endine kultuuriminister Rachida Dati kaotas sotsialist Emmanuel Grégoire'ile. Ja Prantsusmaa suuruselt teises linnas Lyonis kaotas konservatiivne kandidaat, endine jalgpalliklubi omanik Jean-Michel Aulas napilt roheliste ametisolevale linnapeale.

Retailleau püüdis näidata konservatiive jõuna, mis võiks meeldida valijatele, kes soovivad äärmusi eemale tõrjuda, ja nimetas Rahvuslikku Kogu demagoogideks.

"On olemas Prantsuse tee, mida väljendavad miljonid kaaskodanikud, kes ei taha ei [Paindumatu Prantsusmaa pakutavat] sotsiaalset kaost ega eelarvelist segadust, mida [Rahvusliku Kogu] majandusprogramm kaasa tooks," ütles ta.

Kuid Les Républicains'i parteil on mitu presidendikandidaati ja puudub selge tee otsustamaks, kes neid presidendivalimistel esindab. Juba pühapäeval esitasid konservatiividest raskekaallased üleskutse parempoolsetele kokku leppida ühises kandidaadis Bardella vastu. Võidujooks ühe kandidaadi leidmiseks keskteel kiireneb tõenäoliselt ka seetõttu, et endine peaminister Philippe, keda innustas võit tugeva kommunistliku vastaskandidaadi üle Le Havre'is Normandias, hakkab nüüd oma kandidatuuri edendama.

Bardella seevastu püüdis esitada Rahvusliku Kogu edenemist Élysée palee (presidendiameti – toim.) poole paratamatusena.

Laenates fraasi endise presidendi François Mitterrandi 1981. aasta kampaaniast, mille eesmärk oli lõpetada parempoolsete domineerimine Prantsusmaal, ütles Bardella, et Rahvuslik Kogu on nüüd rahulik jõud.

"Meie edu ei ole lõppsaavutus, vaid alles algus," ütles ta.