USA ja Iraan pidasid tulevahetust, kuid Trumpi sõnul on vaherahu endiselt jõus

Ameerika Ühendriikide ja Iraani relvajõud pidasid neljapäeval tulevahetust, mis on kuu aega kestnud vaherahu seni kõige tõsisem proovikivi, kuid Iraan teatas olukorra normaliseerumisest ning ka USA ütles, et ei soovi eskalatsiooni.
Vaenutegevus puhkes ajal, mil Washington ootab Iraani vastust USA ettepanekule, mis peataks lahingutegevuse, kuid jätaks kõige vastuolulisemad küsimused, näiteks Iraani tuumaprogrammi, esialgu lahendamata.
Toimunud tulevahetuse kohta andsid pooled vastakat infot: Iraani sõjavägi teatas, et USA sihtis kahte Hormuzi väina sisenenud laeva ja sooritas rünnakuid Iraani territooriumile. USA sõjavägi teatas, et tulistas vastuseks Iraani rünnakutele.
USA president Donald Trump ütles neljapäeval ajakirjanikele, et vaherahu on endiselt jõus ja püüdis tulevahetuse tähtsust pisendada."Nad tegid täna meiega nalja. Me lasime nad minema," ütles Trump Washingtonis Lincolni memoriaali juures toimuvaid renoveerimistöid inspekteerides.
Iraani kõrgeim ühendatud sõjaline väejuhatus süüdistas USA-d relvarahu rikkumises, väites, et see ründas Iraani naftatankerit ja teist laeva, ning õhurünnakute läbiviimises tsiviilpiirkondadele Qeshmi saarel Hormuzi väinas ja lähedalasuvatele Bandar Khamiri ja Siriku rannikualadele mandril. Sõjavägi teatas, et vastas agressioonile USA sõjalaevade ründamisega väinast idas ja Chabahari sadamast lõunas.
Iraani Khatam al-Anbiya keskväejuhatuse pressiesindaja ütles, et Iraani rünnakud tekitasid "märkimisväärset kahju", kuid USA keskpiirkonna väejuhatus (CENTCOM) teatas, et ükski tema alus tabamust ei saanud.
CENTCOM teatas, et Iraan kasutas rünnakus, mille sihtmärgiks olid kolm USA mereväe hävitajat, rakette, droone ja väikelaevu. USA teatas, et ründas vastuseks Iraani raketi- ja droonibaase ning muid sihtmärke.
"CENTCOM ei taotle eskalatsiooni, vaid on endiselt positsioonil ja valmis kaitsma Ameerika vägesid," öeldi avalduses.
Iraan rõhutas ka, et vastab igale rünnakule. "(USA) ja tema liitlased peavad teadma, et Iraan vastab jõuliselt ja vähimagi kõhkluseta igale agressiooniaktile või rünnakule," ütles sõjaväe pressiesindaja riigitelevisiooni teatel.
Iraani Press TV teatas hiljem, et pärast mitmetunnist tulevahetust on "olukord Iraani saartel ja Hormuzi väina ääres asuvatel rannikulinnadel nüüdseks normaliseerunud".
Pärast relvarahu jõustumist 7. aprillil on pooled aeg-ajalt siiski tulevahetustesse sattunud.
Esmaspäeval teatas USA sõjavägi, et hävitas kuus Iraani väikelaeva ning tõrjus Iraani tiibrakette ja droone, samal ajal kui Teheran püüdis nurjata USA mereväe pingutusi avada laevaliiklus Hormuzi väinas.
Trump rõhutas läbirääkimisi
Trump vihjas, et käimasolevad kõnelused Teheraniga on neljapäeval toimunud vaenutegevusest hoolimata endiselt õigel teel, öeldes ajakirjanikele: "Me peame iraanlastega läbirääkimisi."
Enne viimaseid rünnakuid oli USA esitanud ettepaneku, mis lõpetaks konflikti formaalselt, kuid lükkaks USA peamiste nõudmiste – et Iraan peataks oma tegevuse tuumarelva omandamiseks ja taasavaks Hormuzi väina, mida enne 28. veebruaril alanud sõda läbis viiendiku maailma nafta- ja gaasitarnetest – lahendamise tulevaste läbirääkimiste teemaks.
Teheran teatas, et ta pole plaani osas veel kokkuleppele jõudnud.
Sellegipoolest ütles Trump, et Teheran on tunnistanud tema nõudmist, et Iraan ei saa kunagi tuumarelva – keeld, mis tema sõnul oli USA ettepanekus sõnaselgelt kirjas.
"Võimalus on null. Ja nad teavad seda ning on sellega nõustunud. Vaatame, kas nad on nõus sellele alla kirjutama," ütles Trump.
Küsimusele, millal võiks kokkulepe saavutada, vastas Trump: "See ei pruugi juhtuda, aga see võib juhtuda iga päev. Ma usun, et nad tahavad tehingut sõlmida rohkem kui mina."
Sõda mõjutab USA sisepoliitikat
Sõda on pannud proovile Trumpi suhted tema toetajaskonnaga kodumaal, pärast seda, kui ta oli valimiskampaanias lubanud võidelda Ameerika Ühendriikide kaasamise vastu välissõdadesse ja lubanud kütusehindu langetada.
USA toornafta futuuride hind tõusis reedel Aasias varahommikul koguni kolm protsenti pärast uue sõjategevuse puhkemist.
USA bensiini hinnad on alates veebruari lõpust tõusnud enam kui 40 protsenti, tõustes umbes 1,20 dollarit galloni kohta ja ületades nelja dollari piiri galloni eest, selgub Ameerika Autoliidu andmetest, kuna Hormuzi väina kaudu toimuvate naftavedude katkestused tõstsid toornafta hindu.
Turud on sõja ajal järsult kõikunud, kuna lootused rahulepingu sõlmimiseks on korduvalt kasvanud ja siis taas hääbunud.
Toimetaja: Mait Ots
Allikas: Reuters










