Põhiseadust on nüüdseks muudetud viiel korral
Eilse riigikogu otsusega langetada kohalikel valimistel valimisiga 16 eluaastale on Eesti vabariigi 1992. aasta põhiseadust muudetud nüüdseks viiel korral.
Esimest korda muudeti põhiseadust 2003. aastal ning selle sisu oli, et kohaliku omavalitsuse esinduskogu valitakse neljaks aastaks varasema kolme asemel. Muudatus jõustus vahetult enne 2005. aasta oktoobri valimisi.
Teist korda mindi põhiseaduse kallale, kui Eestil tuli otsustada Euroopa Liiduga liitumise üle. See on seni ka ainus kord, kui põhiseaduse muutmine otsustati rahvahääletusel.
Põhiseaduse täiendamise seaduse vastuvõtmine 14. septembril 2003 (poolt hääletas 66,8%) ja jõustumine 6. jaanuaril 2004 võimaldas riigikogul ratifitseerida Eesti Euroopa Liiduga ühinemise lepingu, mis kirjutati alla juba 2003. aasta aprillis. Eesti ühines Euroopa Liiduga 1. mail 2004.
Kolmandat korda otsustati põhiseadust muuta 2007. aastal eesmärgiga tõsta Eesti kultuuri ja rahvusliku identiteedi kandajana esile ka eesti keelt.
Kui enne seda oli põhiseaduse preambulis lause, et "riik peab tagama eesti rahvuse ja kultuuri säilimise läbi aegade", siis muudatusega kõlas sõnastus nii, et "riik peab tagama eesti rahvuse, keele ja kultuuri säilimise läbi aegade".
2011. aastal tehti põhiseadusesse juba märksa suuremaid muutusi, seda eeskätt riigikaitse korralduses. Riigikogu leidis, et seni kehtinud sätted on saanud takistuseks riigi arengus.
Muudatusega jäeti põhiseadusest välja viide kaitseväe juhatajale ja ülemjuhatajale ning seati parlamendile kohustus kehtestada eraldi seadusega kaitseväe juhtide ametisse nimetamise ja vabastamise kord.
Enne seda nimetas kaitseväe juhataja presidendi ettepanekul riigikogu ning kaitseväe juhtkonna valitsuse ja kaitseväe juhataja ettepanekul president.
Põhiseaduse muutmise juba 2008. aastal algatanud president Toomas Hendrik Ilves põhjendas muudatuse vajadust seisukohaga, et parlamentaarses riigis ei saa kaitsevägi alluda kellelegi teisele kui valitsusele.
Põhiseaduse muutmiseks on kolm võimalust
Õigus algatada põhiseaduse muutmist on vähemalt viiendikul riigikogu koosseisust ja presidendil.
Põhiseadust saab muuta seadusega, mis on vastu võetud kas rahvahääletusel, riigikogu kahe järjestikuse koosseisu poolt või riigikogu poolt kiireloomulisena.
Põhiseaduse muutmise seaduse eelnõu arutatakse riigikogus kolmel lugemisel, kusjuures esimese ja teise lugemise vahet on vähemalt kolm kuud ning teise ja kolmanda lugemise vahet vähemalt üks kuu. Põhiseaduse muutmise viis otsustatakse kolmandal lugemisel.
Otsus põhiseaduse muutmise seaduse eelnõu käsitlemiseks kiireloomulisena võetakse vastu riigikogu neljaviiendikulise häälteenamusega.
Põhiseaduse muutmise seadus võetakse sel juhul vastu riigikogu koosseisu kahekolmandikulise häälteenamusega.
Toimetaja: Priit Luts