"Kõige üldisemas mõttes on hästi teada, et ilma töötleva tööstuseta ei ole peaaegu pooli teenuseid üldse vaja. Töötlev tööstus annab tohutu palju tööd teenustele alates ehitusest, transpordist, finantsteenustest," rääkis tselluloositehase projekti makromajandusküsimustes nõustav Varblane Vikerraadio saates "Reporteritund", kus teemaks oli Eesti majanduse areng.

Ta lisas, et töötleva tööstuse tase on väga oluline, kui ta on nõudlik ka teiste teenuste suhtes. Mida tugevam on töötlev tööstus, seda parem partner on ta ka ülikoolidele ning ülikoolidel on siis võimalik seal väga palju uusi asju teha.

Küsimusele, kui palju oleks vaja turismitalusid ja käsitööseepide tootjaid, et ära kompenseerida Est-Fori tehas, ei osanud Varblane vastata ning tõi välja, et kõikide riikide kogemus näitab, kuidas valdkonnad nagu toitlustus või hotellindus on majandust toetavad. Need ei saa aga olla majanduse südameks, välja arvatud mõnel saarel, kus päike paistab 350 päeva aastas.

Ettevõtja Kristjan Lepik ütles, et see asjaolu unustatakse kohati ära, rääkides tselluloositehasega seoses ainult teatud hulgast töökohtadest, mis seal tekivad.

"See on täiesti vale lähenemine. Kas või ameerika teadlane Enrico Moretti on analüüsinud, et tark töötaja - kui võtame teenuste sektori, mis ekspordib -, toob kaasa viis kuni seitse täiendavat töökohta, sest need inimesed tahavad korterit, kohvi ja kõike muud ümbritsevat," sõnas ta.

"See laialivalgumine nendest projektidest majandusse on väga suur ja kui vaatame ainult ühte objekti, siis me vaatame täiesti valesti," lisas Lepik.

Rääkides Eesti majanduse olukorrast, ütles Lepik, et pärast eelmist, pea kümne aasta tagust kriisi on ettevõtjad läbi teinud tervikuna hea kasvukõvera.

Tema hinnangul oleme praegu tõusu viimases faasis ning kriis on pigem lähemal kui kaugemal, kuid Eesti majandus on praegu märksa tervem ning kriis mõjutab meid küll kindlasti, aga lööb vähem.