Must rääkis "Aktuaalsele kaamerale" antud intervjuus, et tartlased ei ole tööstuse edendamise vastu ning saavad aru, mida Eestile vaja ja on valmis oma panust ka kogu Eesti hüvanguks suurendama.

Konkreetne puidurafineerimistehase projekt läheb aga nende vaadetega vastuollu.

"Volikogu ülesanne polegi milleski muus, kui kaitsta oma inimesi, oma looduskeskkonda ja võidelda piirkonna jätkusuutliku arengu eest. Kõik need komponendid näivad olevat kavandatava tselluloositehase rajamise puhul väga tugevasti ohustatud," rääkis ta.

"Meil ongi seetõttu deklaratsioon, mis ütleb, et Tartu linnavolikogu teeb valitsusele ettepaneku see eriplaneering lõpetada kui paljudele mõistlikele printsiipidele vastanduv. Ja lõppude-lõpuks meil väga väärikad teadlased, kes punkt-punktilt on näidanud, kuidas see projekt kahjustaks," lisas Must.

Seda, kas võimalik on ka kohtutee, kui riik otsustab eriplaneeringuga ikkagi edasi minna, otsustab Musta sõnul volikogu.

"Olen sügavalt veendunud selles, et ühelgi Eesti vabariigi valitsusel ei ole võimalik öelda, et riigi suuruselt teise linna arvamus korda ei lähe," lisas ta.

Tartu linnapea Urmas Klaas tegi volikogule ettepaneku paluda valitsusel eriplaneeringu koostamise menetlus lõpetada. Klaas on tehase vastu, kartes, et Emajõe ja Peipsi järve olukord selle tegevuse tagajärjel halveneks.

"Tartu linna rahvas kindlasti ei saa teha kompromisse Tartu linna ja lähiümbruse elukeskkonda. Ja täna me teame seda, et Peipsi järve ja Emajõe seisund on halb. Ja tehasele lubatud reostuskoormus on selline, mis ei tee kindlasti seda vee kvaliteeti paremaks," selgitas ta.

"Kogu selle protsessi juures on kandev teema see, et keskvalitsus on eriplaneeringut menetledes käitunud, ütleme otse välja, omavalitsusi pettes, sest kui eriplaneering algatati, siis oli soov selles, et analüüsitakse märksa suuremat territooriumi Eestis, kus see tehas võiks paikneda," lisas ta.

Eesti Teaduste Akadeemia juhi Tarmo Soomere sõnul tuleb puitu kohapeal väärindada. Tema hinnangul on aga ees vaid halvad ja väga halvad valikud.

"Eesti on olukorras, kus meil raiutavat puitu läheb lihtsalt eksporti, mis tähendab, et me lihtsalt kingime oma rahvusliku rikkuse ära teistele riikidele. Selles mõttes on akadeemia kindlal seisukohal, et see osa puidust tuleb kohapeal väärindada," rääkis ta.

"Praegu, sellises mastaabis, miljonid tihumeetrid aastas väärindamise jaoks on olemas sisuliselt üks tehnoloogia - see on klassikaline krat-tehnoloogia, mis saab varsti 140-aastaseks. Sellest ei saa üle ega ümber. Me ei ole õnnelikud selle üle, et see tehnoloogia läheb kasutusse, kuid praegu oleme seisus, kus ees on vaid halvad ja äärmiselt halvad valikud," lisas ta.