Kaitseliitlased viisid Siili raames läbi mastaapseid lahinglaskmisi ({{commentsTotal}})

Esmaspäeval lõpetas 1. jalaväebrigaadi koosseisu kuuluv Kaitseliidu Kirde maakaitseringkonna lahingugrupp õppusel Siil osalemise suuremahuliste lahinglaskmistega, mis juhatasid sisse õppelahingute etapi.

Lahinglaskmised võimaldasid kaitseliitlastel lasta automaatidest AK4, kuulipildujatest KSP-58 ja MG3, tankitõrje granaadiheitjatst Carl-Gustav, 90mm tankitõrje kahurist, raskekuulipildujast Browning M2, 81mm miinipildujast M252 ning tankitõrje raketikompleksist Javelin, teatas kaitseväe peastaap.

"Nii mastaapseid lahinglaskmisi ei ole lahingugrupil varem läbi viia õnnestunud. Nii kaitseliitlastele kui lahingugrupile on see erakordne võimalus kompaniitaseme laskeharjutuseks,“ ütles Kirde maakaitseringkonna lahingugrupi ülem major Ivo Hakman ning lisas, et käesoleva õppuse raames formeeriti 85 protsenti lahingugrupi isikkoosseisust, mis on tähelepanuväärne saavutus.

Lahinglaskmised olid kombineeritud tankitõrjeraketi lahinglaskmistega ning selleks, et kõik tankitõrjerühmad saaksid laskmiskogemuse, liideti igast maakaitseringkonnast tankitõrjerühm ühe Kirde maakaitseringkonna kompaniiga.

Kirde maakaitseringkond koosneb nelja maleva kaitseliitlastes – Alutaguse ja Viru malevates formeeritud lahingkompaniidest ning Jõgeva ja Järva malevas formeeritud kergjalaväekompaniidest. Lisaks paneb Alutaguse malev välja staabi- ja tagalakompanii.

Tänasega lõpeb suurõppuse Siil teine etapp ehk koostööharjutused ning alates homsest kuni 12. maini peetakse õppuse raames õppelahinguid.

Kaitseliit pidas 1. jalaväebrigaadi koosseisus lahinguid

Pühapäeval lõppes kaitseväe keskpolügoonil 1. jalaväebrigaadi koostööharjutus, millest võtsid osa Scoutspataljon, Viru jalaväepataljon, Kaitseliidu Kirde maakaitseringkonna lahingugrupp ja liitlaste lahingugrupp.

 

"Kuna harjutusel osalenud üksused on juba pikalt kokku harjutanud, siis saime sel korral keskenduda spetsiifilistele lahingülesannetele. Hea meel on tõdeda, et kaitseliitlased on muutunud aasta-aastalt paremaks,“ ütles brigaadiülem kolonel Veiko-Vello Palm, kelle sõnul oli koostööharjutusel võimalus erinevaid manöövreid katsetada ning sellised lisaharjutused on hoolimata 1.jalaväebrigaadi tihedast õppuste kalendrist alati kasulikud.

Koostööharjutus sai alguse peale Kaitseliidu Kirde maakaitseringkonna formeerimist ja harjutusalale jõudmist ning lahingutegevus kestis laupäeva varahommikust pühapäeva ennelõunani. Õppus oli jaotatud kahte faasi, kus esimeses võitlesid kaitseliitlased kõrvuti Scoutspataljoniga ning vastaspoolel sõdisid Viru jalaväepataljon koos Tapal paikneva Suurbritannia juhitava lahingugrupiga. Harjutuse teises faasis vahetasid Scoutspataljon Viru jalaväepataljoniga kohad ning lahingud jätkusid.

"Lahingurupi ülesanne oli koostööharjutusel ennast formeerida, minna 1.jalaväebrigaadi juhtimise alla ning täita brigaadi üksusena lahinguülesannet. Saime läbi harjutada planeeritud tegevused ja kõikidel üksustel õnnestus ka kontaktis olla,“ ütles Kirde lahingugrupi ülem major Ivo Hakman.

Kõige positiivsemateks kogemusteks pidas major Hakman seda, et sai läbi harjutada koordineerimise nii brigaadiga, kõrval olevate brigaadi üksustega kui ka enda üksuse siseselt. Lisaks pidas lahingugrupi ülem oluliseks kogemust ja teadmist, kui paljude meestega tegelikult saab lahingugrupis arvestada, kui kiiresti suudetakse ennast formeerida ja lahinguülesannete täitmisele asuda.

Koostööharjutuse järel asus Kirde maakaitseringkonna lahingugrupp lahinglaskmiste ettevalmistusi tegema. 1 jalaväebrigaad aga paikneb 6.-7.mai jooksul ümber Lõuna–Eestisse ning valmistub õppuse teiseks faasiks.

Suurõppus Siil kestab 2. kuni 14. maini ja jaguneb kolme etappi, millest esimese 2.-4. maini kestval õppusel osalevad üksused saavutavad lahinguvalmiduse; teises 4.-7.
maini kestvas faasis üksuste koostööõpe ja kolmandas etapis 8.-12. maini õppelahingud. Siili fookus on maaväel, kuid oluline roll on ka mere- ja õhuväel.

Toimetaja: Laur Viirand



ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: