Rahapesu andmebüroo: ulatuslik rahapesu oleks praegu keerulisem ({{commentsTotal}})

Foto: ERR

Danske Panga Eesti filiaalist võis ainuüksi 2013. aastal läbi liikuda kuni 30 miljardit dollarit Eestiga otseselt mitte seotud raha, kirjutas Financial Times. Rahapesu andmebüroo hinnangul oleks sellises stiilis rahapesu Eestis uuesti läbi viia siiski väga keerukas, sest reeglid ja järelevalve on muutunud rangemaks.

Financial Timesi artikkel põhines Danske poolt palgatud konsultatsioonifirma koostatud raporti mustandile. Selle kohaselt toimus Danske Eesti filiaalis 2007. aastast alates hulgaliselt ebaselgeid tehinguid, tipnedes 2013. aastal. Toona tegid mitteresidendid Danske Eesti filiaali kaudu 80 000 tehingut koguväärtusega 30 miljardit dollarit. Pärast 2013. aastat hakkasid summad Eesti finantsinspektsiooni huvi tõttu kiiresti langema.

Eesti politsei- ja piirivalveameti rahapesu andmebüroo ajalehe raporteeritud 30 miljardit dollarit tervikuna rahapesuks ei pea. Pigem saab rahapesu olla osa sellest, vahendas "Aktuaalne kaamera".

"Kindlasti ei saa panga kogu käivet või mingite teenuste mahtu a priori kahtlaseks nimetada. Selleks tuleb need tehingud läbi analüüsida. Danske pank on lubanud septembri kuu jooksul avaldada oma siseuurimise materjalid ja loodame, et pank saab ka selles osas selgitada, milline osa nendest tehingutest võib olla kahtlane ja millises osas neil on ka infot kuritegeliku päritolu kohta," selgitas rahapesu andmebüroo juht Madis Reimand.

Eestis on Danske panga mitteresidendist klientide hulk olnud fookuses vähemalt 2014. aastast kui Eesti finantsinspektsioon korraldas pangas rahapesu tõkestamise kontrollid. Kahtlus on, et pank on vähemalt 2007. aastast kuni 2015. aastani kasutanud vigaseid rahapesu tõkestamise kontrollmeetmeid ja meedias ilmunud hinnangute kohaselt võis pank sel perioodil pesta Eesti kaudu kuni 8,3 miljardit dollarit hämarat raha. Sellelt teenis pank umbes 200 miljonit eurot kasumit, millest osast on pank lubanud selle avalikuks tuleku järel loobuda. Kahtlus on viinud ka kriminaalasja algatamiseni nii Taanis kui ka Eestis.

"Käivitame praegu rahvusvahelist koostööd Taani prokuratuuriga. Käib üks põhjalik analüüs, et püüame ise ka kõik need kahtlased tehingud läbi analüüsida ja siis vaadata, mis sealt välja paistab. Kui on süüstavaid tõendeid nii palju, et selle asjaga saab kohtusse minna, siis on meie lõppeesmärk süüdistuse esitamine. Hiljemalt uue aasta alguseks võiks anda tagasisidet," kommenteeris uurimise hetkeseisu Danske kriminaalasja juhtiv riigiprokurör Marek Vahing.

Rahapesu andmebüroo hinnangul Danske stiilis rahapesu Eestis uuesti läbi viia on väga keerukas, sest paranenud on nii institutsioonide töö, karmistunud regulatsioonid ja pangad on tõstnud oma hoolsuskohustust. Siiski sooviks asutus endale lisavõimekust rahapesuga võitlemisel.

Toimetaja: Laur Viirand



ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: