"Ma olen ise juhatusele selle ettepaneku teinud, et juhatus selle otsuse teeb," ütles Herkel ERR-ile.

ERR küsis, kas erakorraline üldkoosolek võtaks Vabaerakonnas lahvatanud pinged maha.

"Ma ei oska seda ütelda, millisel määral ta pinged maha võtaks, aga kindlasti on ta vahend selle jaoks. Kui ka need allkirjad ei ole koos, siis ma usun, et niisuguses olukorras on see mõistlik. Kui usaldust ei ole, siis tuleb seda usaldust küsida ja viia asjad hääletusele," lausus Herkel.

Eelmisel neljapäeval ütles Herkel ERR-ile, et erakorralise üldkoosoleku toimumise korral on ta valmis uuesti esimeheks kandideerima. Esmaspäeval ta selles enam nii kindel ei olnud.

"Ma olen öelnud, et ma olen selleks valmis. Kui ilmnevad mingid asjaolud, siis kahtlemata see otsus lõplikult langeb selleks kuupäevaks, kui on kandidaatide esitamise aeg," ütles Herkel.

Herkel ei tahtnud kinnitada, et võimalik on ka kandideerimisest loobumine. "Ma ei ütle selle kohta praegu mitte midagi. Ma põhimõtteliselt sellist lähenemist, kus erakonna tulevikku püütakse otsustada ultimaatumite esitamise ja mandaadist loobumise teel, ma pean seda ebanormaalseks. Ma pean seda väga ebameeldivaks Vabaerakonna jaoks, mis on seisnud demokraatia põhimõtete eest ja nende laiendamise eest. Niimoodi tegelikult ei tehta. Kui ma pean vajalikuks nende printsiipide kaitseks kandideerida, siis ma seda ka teen. Aga ma praegu sajaprotsendilist vekslit välja ei anna," rääkis Herkel.

Erakorralise üldkoosoleku kokku kutsumise jaoks koos Monika Haukanõmme, Jaanus Ojangu, Elo Lutsepaga allkirju koguv Vahur Kollom ütles esmaspäeval ERR-ile, et on põhimõtteline vahe, kas erakorraline üldkoosolek kutsutakse kokku erakonna liikmete allkirjade toel või juhatuse algatusel. Esimesel puhul on tema sõnul tegemist umbusaldusavaldusega Andres Herkelile.

Vabaerakonna põhikirja järgi on erakorralise üldkoosoleku kokkukutsumiseks vajalik erakonna liikmetest kümne protsendi allkirjad. 3. septembri seisuga on Vabaerakonnas 613 liiget.