ÜRO: Jeemenit ähvardab viimase saja aasta suurim näljahäda ({{commentsTotal}})

Nälginud väikelaps Sanaa haiglas.
Nälginud väikelaps Sanaa haiglas. Autor/allikas: AFP/Scanpix

ÜRO hinnangul ähvardab kodusõjast räsitud Jeemenit viimase saja aasta rängim näljahäda.

Kui sõda, kuhu on sekkunud ka Saudi Araabia juhitud koalitsioon, peaks jätkuma võib nälja tõttu surra lausa 13 miljonit inimest, kirjutavad BBC, Guardian ja Yle.

"Pärast 2000. aastat poleks enam pidanud nägema sellist olukorda, nagu oli Etioopias, Bengali piirkonnas ja Nõukogude Liidu osades, see ei pidanud olema käesoleval sajandil enam võimalik," märkis ÜRO Jeemeni humanitaartöö koordinaator Lise Grande.

Septembris teatas organisatsioon Päästke Lapsed, et näljahäda muutub Jeemenis hullemaks ning raporti kohaselt kannatab nälja tõttu juba 5,2 miljonit last.

Araabia poolsaare edelaosas asuvas Jeemenis on kodusõja kaasaegne periood kestnud juba kolm ja pool aastat. Ühel pool on ametlik valitsus, mille toetuseks on sõjaliselt sekkunud Saudi Araabia juhitud koalitsioon. Nende vastaseks peamiselt šiiitidest Houthi mässulised, kelle käes on hetkel ka pealinn Sanaa.

Konflikti tõttu on hukkunud vähemalt 10 000 inimest ning miljonid inimesed on olnud sunnitud oma kodudest põgenema.

Rahvusvahelist kriitikat on pälvinud Saudi Araabia ja viimase liitlaste poolt kehtestatud blokaad, mis on piiranud humanitaarabi saabumist. Samuti on koalitsioon teinud hulgaliselt õhurünnakuid, mis on toonud kaasa rohkelt ohvreid tsiviilelanike seas.

Pingeline olukord on just Hodeida sadamalinna juures. Linna näol on tegu ühe peamise sadamaga, mille kaudu jõuab humanitaarabi mässuliste poolt kontrollitud alale. Samal ajal on linn, kus ametlike andmete kohaselt elab üle kahe miljoni inimese, valitsusvägede ja Saudi Araabia koalitsiooni piiramisrõngas.

Jeemenis puhkes eelmisel aastal ka ulatuslik kooleraepideemia ning tervishoiueksperdid hoiatavad, et sarnane epideemia võib puhkeda ka käesoleva aasta sügisel.

Toimetaja: Laur Viirand



ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: