"Välislepinguga tegemist ei ole, sest õigused ja kohustused puuduvad ja seda ütleb ka dokument ise. Tegemist ei ole juriidilise dokumendiga. Samas pole see ka ainult poliitiline visioon või deklaratsioon," rääkis neljapäeval ERR-ile advokaadibüroo advokaat Maria Pihlak.

Tulevikus võib tema sõnul juhtuda, et kui muud reeglid puuduvad siis ränderaamistiku leppest võib saada tavaõiguse osa.

"Tegemist ei ole mustvalge olukorraga. See on dokument, mis vajab sisulist arutelu ja otsustajad peaksid endale andma aru, mis hakkab tulevikus juhtuma ja millised on need eesmärgid, mida soovitakse saavutada," sõnas Pihlak.

Soraineni advokaadibüroo ametlikus hinnangus seisab: "Olukorras, kus ränderaamistikuga liitumine võib tuua kaasa kaudse kohustuse asuda
tulevikus siseriikliku seadusandlust muutma või looma, oleks demokraatia põhimõttest tulenevalt vajalik riigikogu poolne eelnev arutelu raamistiku võimalikust mõjust Eesti vabariigi kohustustele. Allakirjutanutel puudub teadmine, kas riigikogu väliskomisjon on arutanud Eesti vabariigi kohustuste
iseloomu ja mahtu seoses võimaliku siseriikliku seadusandluse muutmisega."

"Seega on ränderaamistiku puhul tegemist rahvusvahelise õiguse instrumendiga, mille vormi alusel jääb ebaselgeks, mis on instrumendi õiguslik iseloom," seisab analüüsis. "Seetõttu saab ränderaamistikku pidada oluliseks leebe õiguse instrumendiks olenemata sellest, kas liikmesriigid seda teksti koostades taotlesid või mitte. Leebel õigusel puudub otsene õiguslik toime, kuid see mõjutab
siiski juriidilisi otsustusi."