Sotsiaaldemokraatliku erakonna esimees Jevgeni Ossinovski ütles Vikerraadio hommikuprogrammis, et erakond pakub valitsuskriisi lahendamiseks seda, et ränderaamistiku üle hakkab arutama ja otsustama riigikogu ning parlamendi otsus oleks valitsusele siduvaks suuniseks.

"Meie ettepanek on, et kui valitsus ei suuda tekkinud olukorda lahendada, siis on meil olemas riigikogu. Seetõttu teevad sotsiaaldemokraadid ettepaneku arutada riigikogu tasemel ja parlamendil seisukoht langetada. Kui riigikogu võtab seisukoha, et Eesti toetab rahvusvahelises rändekoalitsioonis osalemist, siis see on ka valitsusele juhendiks," ütles Ossinovski.

"Sellisel juhul saavad kõik sõna sekka öelda, ka Reformierakond, kes on olnud kahepalgelisel positsioonil. Hetkel on eelnõu tekst välisministeeriumiga kooskõlastamisel, aga ma loodan, et dokument saab valmis juba esmaspäeval ning me suudame operatiivselt selle küsimuse ära lahendada," rääkis Ossinovski.

Ossinovski viitas, et just opositsioonilisel Reformierakonnal saab olema tekkinud olukorra lahendamisel võtmeroll.

"Reformierakond on sõnades nõudnud, et valitsus peab ränderaamistikuga liitumise ära tegema, aga kui nad peaks nüüd riigikogus ütlema, et nad ei saa aru, mis paberiga tegu, siis on tõesti võimalik olukord, kus lahenduseni ka parlamendis ei jõuta. Aga loodan, et Reformierakonda juhib Kaja Kallas ja mitte keegi teine," sõnas Ossinovski.

Küsimusele, miks viivad sotsid teema riigikogusse alles nüüd, aga ei teinud seda kohe, vastas Ossinovski, et enne praegust valitsuskriisi oli olnud valitsusel kevadest saadik teemast ühine seisukoht, mis nüüd aga Isamaa kannapöörde tõttu muutus. Ossinovski ütles ka, et praegune patiseis valitsuses on tekkinud selle tõttu, et vähemus dikteerib enamusele välispoliitikat.

"Viimase 27 aasta jooksul oleme taotlenud välispoliitikas konsensust ja see on mõistlik taotlus. Jah, kõikides küsimustes pole see võimalik ja viimastel aastatel on see tendents ka süvenenud. Aga ole aktsepteeritav, et vähemus dikteerib välispoliitikat. Kus EKRE vahu üleskkloppimise retoorikas liitub sellega ka Isamaa. Nad moodustavad 20 protsenti parlamendist ehk vähemuse."

Ossinovski vihjas ka, et sotsid võivad loobuda justiitsminister Urmas Reinsalu tagandamise nõudest.

"Meie jaoks on eraldi väärtus, et suudame kokku leppida ühtse välispoliitika taastamises. Urmas Reinsalu ei ole meie jaoks eraldiseisev väärtus," sõnas Ossinovski.

Mikser loodab ränderaamistiku eelnõu riigikogu istungi alguseks valmis saada

Sotsiaaldemokraadist välisminister Sven Mikser soovib ränderaamistiku teemaga viivitamata edasi liikuda ning avaldas lootust, et koostöös välisministeeriumiga ette valmistatav avaldus saab vajaliku hulga allkirju riigikokku viimiseks alla juba enne esmaspäevase riigikogu istungi algust.

Mikseri sõnul on eelmisel nädalal alanud valitsuskriisi puhul oluline selle lõpptulemus. "Kui me suudame selle lahendada, ilma et sellega kaasneks Eesti välispoliitika põhimõtete ja suundade muutmine üleöö mingite sisepoliitiliste erimeelsuste tõttu, siis ma arvan, et me tuleme sellest välja ilma suurema mainekahjuta," avaldas välisminister ERR-iga rääkides lootust. Ent ta möönis ka negatiivsete stsenaariumite võimalust.

"Usun, et selle küsimuse toomine parlamendi ette on üks viis, kuidas selgitada välja, milline on rahva poolt valitud kõrgeima esinduskogu enamuse arvamus selles küsimuses. Siis saab juba edasi minna."

"Ma usun, et täna riigikogu istungi alguseks (kella 15-ks – toim.) on vajalik hulk algatajate allkirju sellel paberil all. Kindlasti ei ole meie soov panna seda kuidagi pikale lainele," ütles Mikser plaani kohta viia ränderaamistiku küsimus parlamendi ette.

Avalduse seisukoht on Mikseri sõnul globaalset ränderaamistikku toetada, tehes vajalikud selgitused ja andes mõista, kuidas Eesti tõlgendab selle leppe meie jaoks olulisi sätteid. "Rõhutades üle, et tegemist on õiguslikult mittesiduva koostööraamistikuga, et riikidel säilib suveräänne õigus kujundada ise oma rändepoliitikat, oma piiripoliitikat ka tulevikus. Need on kõige olulisemad põhimõtted," ütles Mikser.

Välisministri kinnitusel on dokument, millele Eesti väljendab oma toetust, mis sisaldab põhimõtteid ja eesmärke, kindlasti moraalselt kohustav, kuna need on eesmärgid, mille nimel Eesti deklareerib valmidust töötada. "Samas ei kohusta see meid astuma ühtegi konkreetset sammu, muutma ühtegi konkreetset seadust Eestis. Meil säilib suveräänne õigus teha neid otsuseid, võtta vastu neid seaduseid, mida meie peame vajalikuks ja oluliseks. Neid ei kirjuta meile ei täna ega tulevikus väljaspoolt ette."

Mikseri väitel on temas praegu tugev usk ja lootus, et parlamendienamus on seda meelt, et Eesti peab jätkama seda rahvusvahelisele koostööle ja reeglitepõhisele maailmakorrale suunatud välispoliitikat, mida me oleme siin seniajani ajanud.