Ukraina lubas jätkata sõjalaevade liigutamist läbi Kertši väina ({{commentsTotal}})

{{1544182680000 | amCalendar}}
Venemaa poolt hõivatud Ukraina sõjalaevad Nikopol ja Berdjansk Krimmis.
Venemaa poolt hõivatud Ukraina sõjalaevad Nikopol ja Berdjansk Krimmis. Autor/allikas: TASS/Scanpix

Ukraina jätkab sõjalaevade saatmisest läbi Kertši väina, teatas Ukraina kaitseminister.

"Kui oleme valmis järgmiseks retkeks, et viia läbi meie allüksuste rotatsioon, viime läbi samasuguse läbisõidu, järgides kõiki rahvusvahelisi norme ja õigusi. Arvan, et selleks ajaks annab rahvusvaheline surve Venemaale neile mõista, et nad ei täida oma rahvusvahelisi kohutusi," ütles Stepan Poltorak teleusutluses.

Kaitseminister rõhutas, et Ukraina ei loobu Kertši väina läbimise ja Aasovi merel seilamise õigusest.

Vastasel juhul "tähendab see, et Venemaa on Aasovi mere täielikult okupeerinud ja me kaotame lihtsalt veel ühe ala", ütles Poltorak.

"Me ei saa seda lubada," rõhutas ta.

Ukraina tahab Venemaale Aasovi sanktsioonidepaketti

Ukraina soovib rahvusvaheliselt üldsuselt "Aasovi sanktsioonidepaketi" kehtestamist Venemaale, kirjutas Ukraina president Petro Porošenko kolmapäeval USA lehes New York Times.

"Krimmi poolsaare varastamine kutsus esile Venemaa hukka mõistmise ja majandussanktsioonid kogu maailmas. Kuid uute uudiste ilmudes Moskva unustati ja ta alustas uue pealetungi väljatöötamist: 12 miili pikkune sild Krimmi Venemaa maismaa osast," märkis Porošenko artiklis.

"Ukraina rahvas ei jää pealt vaatama, kuidas Venemaa jätkab meie riigi hiilivat annekteerimist," rõhutas ta.

Porošenko märkis, et pärast nelja aasta tagust väärikuse revolutsiooni ei suutnud riik hakata iseseisvalt vastu Venemaa sõjalisele avantüürile. "Kuid täna oleme täis otsustavust ja valmis Venemaale vastu astuma," ütles ta.

Porošenko sõnutsi kehtestati Ukrainas Venemaaga piirneval alal sõjaseisukord just seepärast, et Ukraina suudaks mobiliseeruda, kui Venemaa otsustab agressiooni tugevdada. "Kuid vajame ka rahvusvahelise kogukonna toetust edasiste sanktsioonide näol Moskva viimase kallaletungi eest," rõhutas ta.

President oli veendunud, et Kertši rünnak 25. novembril rikkus rahvusvahelisi meresõidureegleid ja Musta ja Aasovi mere lepinguid.

"Ta (Venemaa) röövis meie energia- ja kalaressursi, kahjustas Ukraina olemasoluvahendeid. Tõkestas meie sadamate liikluse ja kaubanduse. Suvel suurendas Venemaa pinget, pidades pidevalt kinni Ukraina sadamatesse liikuvaid kaubalaevu," märkis Porošenko. 

Tema sõnutsi peab Venemaa Ukraina vastu majandussõda, püüdes jätta seda ilma eksporditurgudest, ja Lääne hukkamõist on Venemaa käitumist vaid tagant õhutanud.

"Ukraina sõjalaevad, mis ei ole kunagi Vene laevastiku suhtes agressiivsust üles näidanud, ei ole vaatamata provotseerimisele kunagi avanud tuld, langesid rünnaku ohvriks ja hõivati koduteel rahvusvahelistes vetes," meenutas president Kertši sündmusi.

Ukraina süüdistas taas Venemaad Kertši väina blokeerimises

Ukraina süüdistas reedel Venemaad Aasovi ja Musta merd ühendava Kertši väina blokeerimises. 

Kummalgi pool väina on üleliigsete kontrollide ja viivituste tõttu lõksus üle 140 laeva, teatas Ukraina piirivalveamet.

Ametnikud süüdistavad Venemaad "pudelikaela" tekitamises Ukraina laevadele ja nende takistamises läbi väina liikumisel. 

Kiiev: USA on valmis toetama Ukraina laevastiku tugevdamist

USA Venemaa, Ukraina ja Euraasia asjade abikaitseministri Laura Cooperi sõnul on USA valmis toetama Ukraina laevastiku tugevdamist ja kaitsetööstuse reformimist, teatas Kiiev reedel.

Cooper ütles seda kohtumisel Ukraina Euroopaga lõimimise asepeaministri Ivanna Klimpuš-Tsintsinadzega.

"Cooper rõhutas, et USA on valmis toetama Ukraina laevastiku edasist tugevdamist ja kaitsetööstuse reformimist NATO standarditele vastavaks," edastas asepeaministri pressiteenistus. 

Cooper kinnitas, et USA valmistab ette kompleksset vastust Venemaa tegevusele Kertši väinal 25. novembril.

"Me mõistame selgelt, et see oli täisväärtuslik agressiooniakt," rõhutas ta. 

USA ei kaalu sõjalist vastust Kertši vahejuhtumile

USA ei ole kaalunud sõjalist vastust Venemaa tegevusele Kertši väinas, ütles USA staabiülemate ühendkomitee esimees Joseph Dunford.

"Praegu ei käi arutelu sõjalise vastuse üle Aasovi mere vahejuhtumile. Ilmselt on minu töö veenduda, et presidendil oleks valikuid, kui ta otsustab vastata sõjajõudu kasutada. Kuid sõjalist vastust ei järgnenud, nagu ei olnud ka avalikku arutelu sõjaliseks vastuseks Aasovi merel," ütles Dunford ajalehe Washington Post korraldatud konverentsil. 

Tema arvates on Kertši vahejuhtum osa Venemaa käitumismudelist, millega kontrollitakse rahvusvahelise kogukonna käitumist.

"Antud juhul oli tegemist ilmselge riigi suveräänsuse rikkumisega, kuid see ei viita mingil viisil sellele, et peaks vastama sõjaliselt," märkis ta.

Väejuht lisas: "Arvan, et rahvusvaheline üldsus peab vaieldamatult vastama sellele diplomaatiliselt, majanduslikult ja julgeolekuvaldkonnas, vastasel juhul jätkab Venemaa samasugust tegevust, nagu see on mõne viimase aasta harrastanud".

Meedia: Berliin tahab arutada OSCE missiooni laiendamist Aasovi merele

Saksa välisminister Heiko Maas tahab Normandia neliku 11. detsembri kohtumisel arutada ettepanekut laiendada Euroopa Julgeoleku- ja Koostööorganisatsiooni (OSCE) erivaatlusmissiooni tegevust Aasovi merele, edastas meediakanal Deutsche Welle neljapäeval.

"Vene-Ukraina kriisi tõttu Aasovi mere ja Kertši väina ümber tegi Saksa välisminister Heiko Maas ettepaneku laiendada OSCE seiremissiooni tegevust Aasovi merele. Ta teatas sellest neljapäeval, 6. detsembril OSCE välisministrite Milano kohtumisel," teatas kanal.

Maasi sõnutsi arutatakse seda teisipäeval Berliinis Ukraina, Venemaa, Saksamaa ja Prantsusmaa esindajate kohtumisel. Istungis leppisid kokku Vene president Vladimir Putin ja Saksa kantsler Angela Merkel G20 tippkohtumisel Buenos Aireses, kuid hiljem teatas Vene presidendi pressiesindaja Dmitri Peskov, et Kertši vahejuhtum ei saa olla Normandia formaadi teema.

Märgitakse, et enne seda kohtus Maas läbirääkimiste ettepaneku arutamiseks Ukraina välisministri Pavlo Klimkini ja Vene välisministri Sergei Lavroviga. "Arvan, et Ukraina pidas seda mõistlikuks, Venemaa aga suhtus väga-väga skeptiliselt," lausus Maas.

Deutsche Welle meenutas, et praegu laieneb OSCE seiremissiooni mandaat Ukraina maismaaosale, et jälgida Minski lepete elluviimist. Pärast Ukraina aluste ja meremeeste kinnivõtmist Kertši väinas kutsus Ukraina OSCE missiooni üles alustada Aasovi mere ja lähedalasuvate alade tugevdatud seiret.

Kiievi nõunik: ühel Kertši haavatasaanud sõduril on raske jalahaav

Vabatahtlike sõnul on kolmest Kertši väinal kinni peetud Ukraina mereväelasest ühel raske jalahaav ja teisel amputeeriti sõrmed, ütles Ukraina laevastiku ülema nõunik teleusutluses.

"Kolm meremeest on Matrosskaja Tišina vanglas. Meie konsulid ei ole saanud ei videoid ega ametlikke kinnitusi haavade iseloomu kohta, lisaks väidetakse, et haavatuid olla väisanud Moskva inimõigusvolinik," ütles Viktoria Hristenko.

"Ühel mehel on rängad jalahaavad. See et ta liigub karkudel, ei ütle meile midagi. Me ei näe tema haavu ega tea, milline operatsioon talle vanglas tehti. Teisel amputeeriti sõrmed," lisas ta.

Ta märkis, et teave pärineb vabatahtlikelt, kes abistasid mereväelasi Simferopoli eeluurimisvanglas.

Neljapäeval külastas kolme haavatud Ukraina mereväelast Moskva vanglas Venemaa inimõigusvolinik Tatjana Moskalkova.

"Vestlesin nendega pidamistingimustest ja tervisest üle kahe tunni," kirjutas Moskalkova Instagramis. 

"Nad ei kaevanud pidamistingimuste üle. Neid hoitakse vanglahaiglas, avarates, puhastes, suurte akendega kongides," märkis Moskalkova. Ta keeldub neid sõjavangideks nimetamast. 

Toimetaja: Laur Viirand

Allikas: BNS



ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: