Eelnõu poolt hääletas 423-liikmelises ülemraadas 277 rahvasaadikut. Olulisi vastaseid eelnõul ei olnud, kuid kohalolnutest jättis näiteks täiskoosseisus hääletamata peamiselt kunagistest Regioonide Partei poliitikutest koosnev Opositsioonibloki fraktsioon, vahendasid Unian ja Raadio Vaba Euroopa.

1997. aastal sõlmitud sõpruslepingus on muuhulgas kirjas, et kaks riiki tunnustavad teineteise territoriaalset terviklikkust ning kinnitavad praeguste ühiste riigipiiride puutumatust.

Samuti sätestab sõprusleping, et Ukraina ja Venemaa peaksid arendama kahepoolseid suhteid lähtudes vastastikusest lugupidamisest suveräänsuse, riigipiiride puutumatuse, erimeelsuste rahumeelse lahendamise ja jõu kasutamisest või sellega ähvardamisest hoidumise suhtes.

Sõpruslepingu lõpetamist põhjendati eelnõus Venemaa poolse sõjalise agressiooniga Ukraina vastu.

Ukraina raada laiendas Ukraina kontrolli ala Mustal merel

Ukraina ülemraada võttis neljapäeval vastu seaduse Ukrainaga piirneva mereala kohta, millega riik suurendab enda kontrollitud ala Mustal merel.

Interfaxi korrespondendi teatel toetas seda eelnõu teisel lugemisel neljapäevasel täiskogu istungil 244 saadikut.

Eelnõu kohaselt nihutatakse Ukrainaga piirnev mereala 24 meremiili kaugusele, praegu on see 12 meremiili.

Sel alal teostab Ukraina kontrolli, mis on tarvilik Ukraina tolli-, fiskaal-, rände- ja sanitaarseaduste täitmiseks. Asjaomased ametkonnad saavad õiguse peatada ja otsida läbi sel alal laevu ja nende meeskondade liikmeid. See õigus ei laiene sõjalaevadele ja teistele riiklikele mitteärilaevadele.

Ukraina nõuab rahvusvahelisi samme Venemaa agressiooni vastu

Ukraina välisminister Pavlo Klimkin nõudis neljapäeval kiiret rahvusvahelist vastust Venemaa agressioonile.

Venemaa tulistas 25. novembril Kertši väina juures kolme Ukraina mereväe laeva pihta, arestis need ning pidas kinni nende 24-liikmelise meeskonna.

Klimkin ütles Milanos Euroopa Julgeoleku- ja Koostööorganisatsiooni (OSCE) istungil, et see on organisatsiooni viies järjestikune ministrite kohtumine, mille peateema on Venemaa destabiliseeriv käitumine Euroopas.

"See on Euroopa julgeolekule suur oht," ütles Klimkin.

"Sel aastal ei ole Venemaa tagasi tõmbunud, vaid on oma agressiivset tegevusviisi laiendanud," lisas ta.

Klimkin ütles, et Ukraina läheb taas ÜRO-sse ja nõuab "sellele agressiooniaktile kohest vastamist". "Deklaratsioonidest ei piisa, vaja on tegusid," rõhutas ta.

Välisminister nõudis ka kinni võetud Ukraina sõjaväelaste ja laevade kohest vabastamist ja Ukrainale tagastamist. Sama nõudega esines ka Euroopa Liidu välispoliitikajuht Federica Mogherini.