Riik plaanib loobuda Eesti Teede erastamisest ({{commentsTotal}})

Teetöödest tingitud liikluskorralduse muutused Kanamal
Teetöödest tingitud liikluskorralduse muutused Kanamal Autor/allikas: Siim Lõvi/ERR

Majandus- ja kommunikatsiooniministeerium on teinud valitsusele ettepaneku loobuda riikliku teehooldusfirma Eesti Teed erastamisest, sest siselepingute lõppemise tõttu on ettevõtte väärtus märgatavalt langenud. Samuti näeb ministeerium ohtu teehooldussektoris konkurentsi vähenemises, kui ettevõtte peaks ostma mõni konkurent.

Riikliku teehooldusfirma erastamisest on räägitud aastaid. Veel eelmine, Reformierakonna juhitud valitsus tegi pisut enne selle kukkumist 2016. aasta sügisel põhimõttelise otsuse ettevõtte ära müüa. Ka peale seda võimule tulnud Keskerakonna juhitud valitsusel oli plaan Eesti Teede erastamisega edasi liikuda. Kolme partneri koalitsioonileppes seisis, et uus valitsus võtab sihiks müüa riigi osalus AS-is Eesti Teed.

Seega jätkas majandus- ja kommunikatsiooniministeerium, kellele ettevõte juriidiliselt kuulub, ka uue koalitsiooniga Eesti Teede erastamise ettevalmistamist. Üheks selle eelduseks oli maanteeametiga sõlmitud sisehinnaga teehoolduslepingute lõpetamine, mille jätkumisel ei oleks saanud ettevõtet müüa.

Siselepingud riigimaanteede korrashoiuks Lääne-Viru, Võru, Tartu, Saare ja Pärnu maakonnas lõpetati möödunud aasta oktoobris. Maanteeamet korraldas nende hooldaja leidmiseks uued hanked. Eesti Teed võitis turupõhiselt maanteeametilt juurde Keila piirkonna hooldusleppe aga kaotas Pärnumaa ja Tartumaa teede korrashoiu lepingu. Tartumaal võitis hanke Sakala Teed, kellega Eesti Teed sõlmis aastaks alltöövõtu lepingu.

Möödunud aastal teenis Eesti Teed 30 miljoni euro suuuruse käibe juures tulumaksueelset kasumit 2,7 miljonit eurot. Tulumaksu, mida tuli maksta, sest ettevõte maksis riigile dividende, järgseks kasumiks kujunes 1,9 miljonit eurot. Siselepingute lõppemise tõttu on eelmise aastaga võrreldes ettevõtte tulemused märgatavalt halvenenud.

Käesoleva aasta sügisel prognoosis ettevõtte juhatus muudatuste tõttu selle aasta käibe 9-protsendilist langust ja 1,2 miljoni euroga kahjumisse langemist. Taas kasvama võiks käive juhtkonna hinnangul hakata 2019. aastal jäädes siiski alla mullusele käibele. Samuti võiks kasum taastuda 2019. aastal, kuid seda eeldusel, et ettevõttest divdende ei võeta. Majandus- ja kommunikatsiooniministeerium tellis finantsteenuste ettevõttelt KPMG sellest lähtuva analüüsi, hindamaks ettevõtte müümisel selle õiglast hinda.

KPMG hinnangul võiks ettevõtte hind käesoleva aasta sügise seisuga olla diskonteeritud rahavoogude meetodil umbes 10,5 miljonit eurot ja selle varade väärtus 15,3 miljonit eurot. Võrdluseks Eesti Teede möödunud aasta lõpu seisuga oli omakapitali 23,5 miljonit eurot, ehk KPMG hinnangul on ettevõttel varade maksumus mitu miljonit eurot väiksem kui nende bilansiline väärtus.

Osaliselt selle tõttu soovitab majandus- ja kommunikatsiooniministeerium ettevõtte müümise plaanile pidurit tõmmata. Teise põhjusena näeb ministeerium riski, et müües ettevõtte võiks Eesti teehooldusturg liigselt konsolideeruda ja turule jääda vaid paar suuremat tegijat, mis omakorda vähendaks konkurentsi ja tõstaks maanteeameti makstavaid teehooldustasusid.

Riigiifirmade erastamisest

Pisut rohkem kui kaks aastat tagasi Eesti Keskerakonna, Sotsiaaldemokraatliku Erakonna ning Isamaa ja Res Publica Liidu, uue nimega Erakond Isamaa, moodustatud valitsus pani oma koalitsioonileppesse kirja muuhulgas ka plaanid riigifirmade osaluste erastamiseks. Lisaks Eesti Teede müümisele lepiti kokku raudteefirma EVR Cargo, praeguse nimega Operail vähemusosaluse müük, kuni 30 protsendi Tallinna Sadama aktsiate börsile viimise ja Eesti Energia taastuvenergia ettevõtte Enefit Taastuvenergia, praeguse nimega Enefit Green, kuni 49 protsendi aktsiate samuti börsile viimine.

Nendest plaanidest on senini teostunud Tallinna Sadama vähemusosaluse börsile viimine käesoleva aasta suvel. Ettevõtte avalikul esmapakkumisel (IPO) osales ligi 14 000 investorit ja aktsia lõplikuks hinnaks kinnitati 1,7 eurot. Pakutud 86,7 miljonit aktsiat märgiti kahekordselt üle ja IPO rahaliseks kogumahuks kujunes 147,4 miljonit eurot. Reede keskpäevase seisuga kauples Tallinna Sadama aktsia hinnatasemel 2,09 eurot, olles IPO-ga võrreldes kasvanud 23 protsenti.

Enefit Green börsile viimine on pidevalt edasi lükkunud. Ettevõte plaanis algselt enne IPO-t vähemalt alustada selgelt Tootsi tuulepargi rajamist, kuid see on senini takerdunud kohtuvaidlustesse konkurentidega. Seejärel ostis Enefit Green omanikfirma Eesti Energia Norra munitsipaalfirmalt taastuvenergia tootja Nelja Energia, kuid ka selle tehingu jõustumine on takerdunud vaidlustesse konkurentidega. Samas on sisuliselt tehing juba toimunud ja raha ning varad on omanikke vahetunud. Varasemalt saaks osaluse börsile viimine toimuda tuleva aasta esimeses pooles.

Riikliku raudteefirma Operaili vähemusosaluse plaanid ei ole veel kuhugi liikunud. Sügisel kirjutas Postimees, et on otsustatud mitte müüa selle vähemusosalus ja selle asemel jätkuvalt edasi liikuda Operaili vagunifirma Wagonpro erainvestori kaasamisega.

Kokku on riigil osalus 32 äriühingus.

 

 

 

 

 



ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: