Telegraph tsiteeris kolme anonüümseks jäänud EL-i allikat, kelle sõnul on Briti ametnikud "maad kuulamas", kas oleks võimalik Lissaboni leppe 50. artiklist lähtuvat tähtaega edasi lükata, vahendas Reuters.

Kui peaminister Theresa May pressiesindajalt selles küsimuses kommentaari paluti, teatas Downing Street, et peaminister on alati öelnud, et Suurbritannia lahkub EL-ist 2019. aasta 29. märtsil ning et 50. artiklit ei pikendata.

Hääletus toimub 15. jaanuaril

Briti parlament alustab kolmapäeval aasta esimest parlamendidebatti, mille peateema on Brexit.

Peaminister Theresa May kordas pühapäeval lubadust panna enda poolt sõlmitud lahkumislepe Euroopa Liiduga tuleval nädalal parlamendis hääletusele. Hääletus peaks toimuma 15. jaanuaril, vahendasid ERR-i teleuudised, BBC, Yle ja Reuters.

Algselt pidi hääletus toimuma juba enne jõulupühi, kuid May valitsus lükkas selle edasi, sest tõenäoliselt oleks parlament leppe maha hääletanud. Juhul, kui ka 15. jaanuaril parlament leppele heakskiitu ei anna, on edasine olukord väga keeruline, sest Euroopa Liit on kinnitanud, et uuesti leppe üle läbi rääkima ei hakata ning praeguse kava kohaselt peaks Ühendkuningriik EL-ist lahkuma märtsi lõpus.

Suurbritannia väliskaubanduse minister Liam Fox ütles Las Vegases esinedes, et kõige tõenäolisem on leppeta Brexit.

"Arvestame sellega, et juba alguses oli võimalik leppeta Brexit. Meie peamine eesmärk on katkematu kaubandus. Keskendume sellistele lepetele, mis on Euroopa Liidul juba kolmandate riikidega ja oleme valmis tegema pööret, kui lepet ei tule, ja oleme valmis vajadusel neid üleminekuperioodil rakendama," selgitas ta.

Samas kirjutab Guardian, et May üritab endiselt saada EL-i riikidelt mingeid järeleandmisi leppe kõige problemaatilisema osa ehk Põhja-Iirimaa ja Iiri Vabariigi teemal. Sama küsimust arutavad Dublinis ka Iiri peaminister Leo Varadkar ja Saksamaa välisminister Heiko Maas.

Samal ajal on rohkem kui 200 Briti rahvasaadikut saatnud Mayle kirja, milles kutsuvad teda üles välistama võimalust, et Ühendkuningriik lahkub EL-ist leppeta. Allakirjutanute seas on nii Brexiti pooldajaid kui ka vastaseid.

Endine välisminister ja üks EL-ist lahkumise kampaania eestvedajatest Boris Johnson kirjutas omakorda ajalehes Daily Telegraph, et leppeta Brexit olevat kõige lähemal sellele, mille rahvas Brexiti-referendumil heaks kiitis.

BBC edastab, et umbes 50 rahvasaadikut saatsid Londoni politseile kirja, kus nõuavad parlamendihoone lähistel parema avaliku korra tagamist. Kirja kirjutama ajendas esmaspäevane juhtum, kus protestijad tülitasid ja sõimasid EL-i liikmeks jäämist toetavat konservatiivi Anna Soubryt.

2016. aasta juunis toimunud referendumil toetas EL-ist lahkumist 51,89 protsenti hääletanutest, EL-is jätkamist toetas 48,11 protsenti. Hääli arvestades toetas lahkumist 17,4 miljonit inimest, EL-i liikmeks jäämise toetajaid oli 16,1 miljonit. Kuna Leave-kampaania võit oli nii napp ja Brexiti protsessi asjus pole endiselt selgust, on uue referendumi nõudjate hääl viimasel ajal samuti üha tugevamaks muutunud.

Samuti on Euroopa Kohus kinnitanud, et Ühendkuningriigil on enne lahkumist ka juriidiline õigus Brexiti-protsess ühepoolselt tühistada.